Viimane päev Melbournes

16.veebruar Ärkasin hommikul teadmisega, et see mu viimane tööpäev selles majas.  Käisime pereisa ja lastega kuskil mängukeskus ja Liinal oli paus sellel ajal. Tagasi tulles olid poisid nii väsinud, et läksid kohe magama  ja algas minu paus. Liina läks poodi ja muid asju tegema. Leidsin kaks prantsuse poissi, kes olid kirjutanud, et lahkuvad kas täna või homme Melbsist Perthi. Kirjutasin, et kas on veel siin ja kas on nõus homme hommikul lahkuma. Kahjuks nad ei olnud niiet mõtlesin, et jääb ära jälle. Kuna ma pidin tagasi tööle minema ütlesin Cärolile, et uuriks kas nad on nõus vähemalt õhtul 9ni ootama.  Kella 3st läksime juudi peole ma olin shokis kui seda nägin. Inimsed sõid nagu põrsad ja kõik visati põhimõtteliselt  põrandale. Ja see oli veel rikkamate juudite pidu, pereema ütles ka pärast, et sa ei taha vaesemate oma nähagi. Seal oli kloun, batuut, näomaalingud ja maskid, popcorni masin, suhkruvatti masin, hot dogid, friikartulid ja siis erinevate karastusjookide masin. Lapsi oli ka hullumeelselt ja algul sai kõik otsa aga koguaeg tehti juurde. Ühe uue asja sain veel juutide kohta teada, kui naised abielluvad lõikavad juuksed nulli ja hakkavad parukat kandma ja seda kõik juutide naised, aga ma täpselt ei saanud aru miks nii tehakse. Cärol andis vahepeal teada, et nad nõus niiet oli kindel minek. Ma olin nii närvis juba, sest ei kujutanud ette kuidas ma seda räägin, et minema lähen. Liina läks peale tööpäeva lõppu jooksma, niiet mul oli ideaalne võimalus kohver kokku pakkida. Ootasin kui ta tagasi jõudis ja hiilisime salaja välja, sest ma ei suutnud pereemale ja pereisale öelda. Liina oli tõsiselt shokis ja palus, et ma ikka jääks aga saatis mu väravani ära ja soovis edu trippimisel. Läksin siis trammiga Luna Pargi ette, kus pidin selle poisiga kokku saama. Mina ei teadnud asjast väga midagi ja olin väga üllatunud kui nägin, et see on vagunelamu koos wc-e, dušhinurga, mikrolaineahju, laua ja vooditega. Eddy rääkis, et ta sõber tuleb kuskil telkimiskohas peale, et sinna me suundumegi. Istusin siin autosse ja hakkasime sõitma, sest pidime Cäroli ka peale võtma. Cärol oli sama hämmastunud seda autot nähes kui minagi. Praegu on siiani veel närv sees, sest kõik on uus ja huvitav ja kas tuleme toime.Sõitsime mingi 3 tundi äkki, ma üritasin taga magada, aga kuna koguaeg olid kurvid siis oli seda raske teha. Kohale jõudes käisime ookeani ääres ja panime telgi üles. Käisime Cäroliga kuskil pissil ka, nüüd on hirm igal pool jalutada, sest kunagi ei tea mis maas ringi liigub. Kell oli kaks kui telki magama saime, kuna meil tekke,madratsit ja patju polnud, siis pidi saunalinade ja sallidega hakkama saama. 

Lisan mõned pildid majast ka 

 Nägemist Melbourne !