21.aprill-.27.aprill

21.aprill Peale tööd läksime Albanysse jälle, et Triinu sünnipäevaks tordi asju osta ja meil oli endal ka natuke süüa vaja osta. Me pole kaks nädalat poes käinud, sest koguaeg sööme õhtust kusagil mujal ja me pole kaks nädalat lihtsalt farmis olnud, igapäev Mt. Barker, Albany või Perth. Kuna me proovisime mulle telefonile krediiti laadida ja see ebaõnnestus siis helistasime Telstrasse ja jutustasime poole tundi, et aru saada, et miks mu 20 dollarit 10 min otsa sai telefonist. Tuli välja, et miinimum, mis ma peale saan panna on 30 dollarit. Peale seda läksime Husseini juurde õhtust sööma ja vaatasime filmi jälle. Teisipäeval peale tööd läksime Husseini juurde torti tegema, kokkasime, sõime õhtust ja vaatasime jälle filmi. Minul ja Hallikil tuli hea mõte, kuidas Ashaanile ta lollid naljad tagasi teha ja tahtsime ühe ta kitse võtta, kes elavad Husseini maal, et jalutaks kitsega hommikul põllule, käisime korra katsetamas ka, aga kitsed olid liiga kiired ja ma kartsin seda isast kitse. Kolmapäeval ärkasime mina ja Halliki tund varem, kui tavaliselt ärkame, sest Triin ja Emil ärkavad nii vara aga me tahtsime Triinu ise üles ajada tordiga. Panime minu toas küünlad põlema ja itsitasime vist liiga valjusti, sest hiljem Triin ütles, et ärkas meie itsitamise peale juba üles. Sünnipäevalaul lauldud lõikasime tordi lahti, sõime torti ja jõime kohvi. Kuna peale seda oli tunnike veel aega siis ma üritasin magada ja jäingi peale seda kohvi magama, aga tunne oli veel unisem kui põllule pidin jalutama hakkama. Saime teada, et 5.mai saame alustada õunafarmis, juhhhuuuuu. Kuna ma olin omale ammu aega tagasi kana ostnud ja couscousi siis tahtsin need ära küpsetada. Kuna Triin ja Emil läksid Albanysse lasime end Hallikiga Husseini juurde viia. Kuna Husseinil on homme kodakondsuse test, siis saatsime ta teleka eest ära õppima ja valisime oma filmi, jõime kohvi ja sõime küpsist. Film vaadatud hakkasime kokkama, tegime kanakoivad, tomati kastmes erinevate ubadega, sibula ja küüslauguga. Siis tegime couscousi ja kõrvale salati, roheline salat, salati sisse mõeldud juust, sibula rõngad, köömned ja kana. Me olime Hallikiga ise ka imestunud, et nii hea tuli kui sööma hakkasime. Alustasime uut filmi ja sõime, filmi lõpuni oli veel 15 min jäänud, aga Triin ja Emil jõudsid Albanyst tagasi, nii kutsusime nemad ka sisse, jõime rohelist teed ja vaatasime filmi lõpuni ja siis jutustasime. Me arvasime, et teame Hallikiga kõike juba Afganistaanis ja Pakistanis toimuvast aga tundub, et ei teadnud, kuna Triinul oli veel igast küsimusi. Hussein rääkis, et kui külla läks, siis ei tohtinud kuskile edasi liikuda, vaid sai olla pm ainult ühel territooriumil ja nii ongi territooriumid ära jaotatud, kõik kes piiri ületavad tapetakse. Ja tapetakse religioonide,kultuuride ja inimeste erinevuste pärast. Neljapäeval nägin Davidid, kes kohe mainis, et tore mind ka lõpuks näha, et arvas et ma ei ela siin vaid kusagil mujal. Peale tööd magasin kolm tundi ja peale seda läksime kööki.Täna oli palgapäev ka, nii tore oli vaadata, et ühtegi vaba päeva polnud ja palk oli hea, ma töötasin nüüd jälle üle 20 päeva järjest, ma ei tea, kes mu selja arsti kunagi kinni jõuab maksta:D  Emil tegi Triinu sünnipäeva puhul õhtusöögi, sõime wrape ja need olid nii head, et sõime kõik kolm tükki ja olime kurguni täis. Peale seda olin netis ja läksin juba kella 9 uuesti magama. Reedel ärkasin pool tundi enne äratust sest uni oli täis magatud. Peale tööd sõitsime Denmarki piknikule sinna imeilusasse randa. Kuulasime ookeani kohinat ja nautisime lihtsalt ilma. Tagasi jõudsime pimedas, olin natuke internetis ja läksin magama ära. Laupäeval oli jälle raske tõusta, meil on ainult 6 tööpäeva jäänud siin ma ei jõua ära oodata, et saaks midagi muud teha juba. Läksin Ashaaniga põllu peal riidu ja ta saatis mu põllult ära, ma ikka oskan probleeme kaela tõmmata, nimelt tema meelest ma jutustasin ja ei  korjanud samal ajal. Triin ja paljud teised ütlesid ka minu kaitseks lauseid aga ei aidanud midagi. Isegi A rääkis temaga oma keeles, aga Ashaan jäi oma otsusele kindlaks, et ma pean lahkuma ja võin tagasi tulla homme kui olen oma käitumist muutnud. Nimelt ütles ta mulle, et ta on mind mitu korda juba hoiatanud. Kõik räägivad põllul oma vahel ja korjavad samal ajal nagu ka mina. Aga mina kuulan enamus aeg muusikat ja ei kükita ja istu kunagi, aga Ashaan leidis sellise momendi, kus ma A-ga jutustasin ja korra kükkis korjasin. Triin sõimas teda suht selle eest, sest ma korjan väga paljudest poole kiiremini ja kunagi ei puhka ja korra sekundi selja sirutamiseks võtan, siis kohe häda, nt Triin korjabki istudes ja tema ei saa kunagi sõimata. Egas midagi jalutasin farmi ja hakkasin end siis õhtuks korda tegema, me läheme täna sinna nelja tunni kaugusele Bunburry ühe Austraalia poisi sünnipäevale. Tuleb mõnus roadtrip jälle ja homme vaba päev lõpuks. Käisin pesus, koristasin tuba, tegin pediküüri ja maniküüri ja hakkasin blogi kirjutama. Kuulsin kuidas truckid tulid ja kõik Triin,Halliki,A ja H tulid küsima, kuidas ma end tunnen ja blablabla. Ütlesin, et kõik on ok ja olen üle sellest, sest ma ei teinud ju midagi valesti, see oli tema viga, ma saan aru küll, et ta boss ja ei saa vastu vaielda, niiet las jääb pole mõtet kõrgemale bossile ka midagi seletada. Kuna H on Ashaani vend ja nad mõlemad on supervisorid siis H tundis end süüdi ja ütles, et see tema viga ka sest ta alati tuleb ja jutustab minuga, aga ütlesin talle, et ega ma siis aeglasemaks ei lähe vaid korjan sama kiirelt, ja seletasin et pole kellegi süü. A oli Ashaaniga rääkinud ja tuli välja, et Ashaan oli kõrgemalt ülemuselt kobiseda saanud ja valas selle põhimõteliselt minu peal välja ja A ütles, et kui ma Ashaanilt küsin vb võin pakkima ikka minna, aga ma ei viitsinud teda ärritada ja otsustasin asju pakkida õhtuks ja ennast korda teha. Aga olin kõigile nii tänulik, et nad minust nii palju hoolivad ja mu kaitseks välja astusid. Peale pakkimist tuli Triin mu tuppa ja aitas mul meiki teha. Siis nad tahtsid mu arvutist itunesi saada, siis oli Emil ka minu toas. Triin mängis enne seda oma toa uksega nagu minagi eelmine kord, niiet uks läks kogematta lukku, nii nad siis istusid ja ootasid kuni Norm(ülemus) võtmega tuleb, ma olin vahepeal vannituppa juukseid sirgendama läinud, kui Triin mu toas istus ja ütles, et Norm otsis mind. Mõtlesin, mis seal ikka, et juu tahab sellest tänasest situatsioonist rääkida ja pakkisime asju edasi. Norm jõudiski enne meie ära minekut mu toa juurde tulla ja öelda, et ma olen vallandatud. Vot see tuli üllatusena, sest mina ju ei teinud tegelt põllul midagi valesti. Lisas, et mul on aega plaane teha ja siis pean välja kolima. Seal põllul töötab 30 inimest ja ma olin kiiruselt 7 inimene, ma ei korjanud kunagi koledaid maasikaid ja olin korjamisel alati aus. Ma pakkisin paremini kui teised sest mind kutsusti nädalas vb korra sinna laua juurde. Triin siis tuli ka välja ja küsis, et mis põhjuseks siis on ülemus ütles lihtsalt, et ma ei kuulanud Ashaani. Tegelt ei ole kõrgel ülemusel õrna aimugi, mis seal põllul toimub. Kõik algas ju sellest, et kui sinna farmi läksin esimesed kolm nädalat üritas Ashaan(supervisor) mu tähelepanu võita ja flirtida, tegi igast imelike seksuaalseid nalju, viskas maasikatega, pritsis veega nagu väike poisike. Siis ta tuligi ja istus mu vao peale maha ja lihtsalt jutustas, vot siis ma korjasin aeglasemini, sest rääkisin temaga. Siis me läksime A-ga Albanysse peole ja järgmine päev võtsime vaba päeva, vabal päeval kui istusime seal suitsualal, siis Ashaan kutsus meid Mt. Barkerisse võrku mängima ja ütles, et vb saame Husseini(teine supervisor) nõusse, et saame temaga tulla. Peale seda hakkasime me Hallikiga ta parima sõbra ja vennaga siis suhteliselt tihedalt väljas käima ja Ashaan ei tulnud minuga kunagi enam põllul rääkima, lõpetas naljad jne. Ükspäev, kui me Hallikiga Mt. Barkeris pubis käisime, siis see vanem Austraalia mees, kes ühe autoga sõidab, rääkis meile, et kui Ashaan oma naljadega üle piiri läheb siis minge rääkige Normiga, aga ma ei läinud kunagi kaeblema tema kohta. Siis Clinton rääkis pikalt meile ja detailselt sellest, miks need Eestlased selle Ashaani auto põlema tahtsid panna, ta oli samamoodi seksuaalseid nalju teinud jnejne. Kõik inimesed põllul jutustavad aga alati olin mina see, kes sõimata sai, mis sest et enamus aeg kuulasin ma kõrvaklappidega muusikat. Niiet Triin ja Emil ütlesid ka, et Ashaan oli kade ja sellepärast mulle sellise jama kaela tõmbas. Kuigi ta parim sõber tuli rääkima mulle peale pakkimist, et rääkis Ashaaniga ja et Ashaan vabandas, sest A küsis miks ta teda põllult minema ei saatnud, et tema ju jutustas ka. Igatahes kõik ütlesid, et see on ebaaus ja et ta peaks võrdne kõikidega olema. Õnneks nädala pärast vahetame nagunii töökohta siis ma oma peotujul alla minna ei lasknud ja ausalt öeldes ei olnud õnnetu ka, plaksutasin käsi, et ei pea kunagi enam maasikaid korjama:D Esimesed 170 km sõitsin siis mina kuni suurema linnani, kust otsustasime bensiini osta ja vahetasime kohad. Saatsin A –le ja H-le sõnumi, et boss mu lahti lasi, siis nad kohe helistasid ja jutustasin nendega siis, sest midagi targemat teha ikka polnud kõrval istudes. Mõlemad ütlesid, et see on ebaaus ja ütlesid, et Normiga ikka uuesti rääkima läheks, ütlesin, et ta paistis oma otsuses kindel niiet ma ei lähe rääkima, sest ma ei teinud ju midagi valesti. Igatahes jõudsime sünnipäeva peole kella 9 vist alles, kuigi see hakkas kell 6. Tal oli kinni pandud klubi, kus pidu toimus. Parkisime auto klubi juurde ära ja jõime julgustuseks natuke. Brody sai 21 ja tal oli õige päev eile aga ta õel oli samal päeval, kui Brody pidas. Inimesed olid suhteliselt purjus, kui me sinna jõudsime, kõik võtsid meid hästi sõbralikult vastu ja pidu oli enam vähem. Peol olid ka tema ema, tädid, vanaisa jnejne. Selline segamini pidu, aga kõik olid hästi toredad. Ma olin algul pisut šhokis, sest ma ei ole nii paljude päris Austraallastega harjunud.  Peter ja mingi teine poiss kutsusid meid piljardit mängima, nagu arvata oli saime meie Hallikiga pähe. Siis pandi sünnipäeva lapsel silmad kinni ja ta pidi seda kommi asja peksma, et see katki läheks ja kommid alla kukkuks, kuna tema sellega hakkama ei saanud, siis anti järg edasi kuni lõpuks see alla kukkus, vaatepilt oli väga naljakas. Siis pidasid ema ja tädi kõne, laulsime kaks korda Brodyle ja algas tordi lahti lõikamine. Baarist said tasuta veini või õlut võtta, aga see vein oli magus nagu limonaad ja pähe üldse ei hakanud. Pidu hakkas vaikselt läbi saama ja liikusime edasi klubisse. Külastasime kahte klubi ja tantsisime tunde. Ma jäin peoga rahule ainulte sellepärast, et ma sain palju klubis tantsida. Lõpuks võtsime takso ja läksime sünnipäeva lapse juurde ööseks. Ema ja õde, ja õepoiss olid veel üleval niiet jutustasime nendega natuke enne magamaminekut. Siin on nii tavaline, et inimesed kanepit suitsetavad isegi lapsevanemad enne magamaminekut. Kutsusid meid ka aga me eelistasime Hallikiga magama jääda. Nii armas on kuidas nad head ööd soovivad, Brody ja ta õde musitasid mõlemad ema suule ja kallistasid ja soovisid head ööd. Ärkasime pühapäeval 10 ajal ja  Brody üks sõpradest astus lihtsalt tuppa. Kuna kõht oli tühi ja isu rämpstoidu vastu suus siis läksime Hungry Jack`si kõik koos. Tagasi tulles jõime veel kohvi Hallikiga ja asusime teele. Seekord sõitis siis Halliki 200km ja mina ainult 100km, sest nii suur väsimus oli peal. Mängisime geopeitust ja leidsime kaks aaret ka teepealt. Jõudsime natuke enne kella 4 Mt. Barkerisse ja läksime A juurde kohvile, sest ta tahtis rääkida. Peale seda sõitsime staadionile, mina rääkisin terve aeg oma õe Anuga viberis ja teised mängisid võrku või jalgapalli. Kuna A jättis toidu pliidile kodus, siis ma käisin vahepeal ta autoga kodus pliiti välja lülitamas õigel kellaajal. H tahtis ka minuga rääkida, aga läksime peale võrku kohe ära kuna vihma kallas täiega. Ashaan mängis ka võrku aga ma ei rääkinud temaga midagi, istusin palju kaugemal ja rääkisin telefoniga terve aeg. Nii hea oli Anu häält kuulda ja natuke Lissu oma ka. Sest täna esimest korda tundsin koduigatsust, sest nii palju probleeme on.  Sõime õhtust seal ja kirjutasin viberis H-ga, ütles et kui farmi sõitma hakkame, et tema juurest läbi läheks, et saaks rääkida, aga ma ütlesin et olen väsinud. Igatahes mul oli valida kas minna nüüd viimane nädal A juurde elama või H juurde. Kuna Mt. Barkeris on rohkem teha midagi siis valisin A ja nüüd on H kurb, aga see on ta enda venna süü :D Farmi jõudes läksime Triinuga suitsule sest ta tahtis kõike teada saada, mis toimus, sest teda ei lastud meiega kaasa. A rääkis täna, et pole siiani Ashaaniga rääkinud ja ei söö temaga lõunat ja isegi hommikust ei öelnud sest on pahane. Olin natuke internetis veel ja siis jäin magama. 

10.aprill-20.aprill

10.aprill Päevad lähevad väga kiiresti, kuna me ei ole üldse peale tööd farmis olnud. Peale tööd võtsin kaks tundi päikest ja peale seda võtsin end kokku ja käisin jooksmas. Mingit sihti ei pannud, kuna polnud ammu jooksnud, siis jooksin lihtsalt palju jaksasin, kuna tuju oli hea ja energiat oli palju siis jooksin kuskil 6km. Saime Davidi käest teada, et siin ümbruses ühe nädala jooksul ründasid haid kahte inimest. Väga vahva ma ei jõua järgmist ujumist ära oodata. Maasikaid on nüüd natuke rohkem jälle, sest nii päikselised ilmad on olnud vahepeal. Õhtul netti minnes ootas mind armas üllatus, mu armsad õed ja vend olid vestluse teinud, et saaksime kõik omavahel uudiseid jagada, minu meelest oli seal rohkem lolle nalju kui uudiseid :D Kuna mul endal läpakas filme pole siis lasin Triinul omale mälupulgale Seks ja Linna osasid panna, niiet hakkan nüüd esimesest hooajast peale. Reedel võtsin jälle päikest kaks tundi ja kuna jooksmis tuhinat polnud, siis ajasin Triinu, Halliki ja Emil-i välja pikale ja kiirele jalutuskäigule. Jalutasime tund aega kiires tempos ja jutustasime. Peale seda jutustasime Davidiga ja saime teada, et ongi tõsi et tal on vähk ja et tal on viimased kuud jäänud. Laupäeval läksime peale tööd Mt Barkerisse ja seal otse poodi, kuna olime lubanud, et teeme midagi eestipärast süüa. Tegime siis keedukartuleid, keetsime kartuleid küüslauguga ja hiljem lisasime tilli. Kastme tegime maitsestama jogurtist, hapukurgist, värskest kurgist, sibulast, värskest sibulast ja tillist. Kõrvale tegime salati-kurk,tomat,till ja värske sibul. Mängisin alguses võrku aga kui jalgpalli poisid jõudsid läksin hoopis jalkat mängima. Peale võrku oli siis õhtusöök, kuna nad käisid kalal siis me liha ei ostnud, niiet oli ikka segu söök, Afganistaani laadi küpsetatud kala ja nende leib ja siis meie toit. Õnneks kõigile maitses väga ja tõstsid juurdegi. Pühapäeval läksime jälle peale tööd Mt. Barkerisse võrku mängima ja peale seda õhtusöögile. Peale õhtusööki hakkasime veini jooma, niiet kell oli lõpuks palju ja me polnud oma autoga, siis otsustasime sinna ööseks jääda. Esmaspäeval läksin peale tööd kohe magama ja magasin järgmise hommikuni,  sest ärkasime hommikul vara ja magasime öösel vähe. Teisipäeval läksime peale tööd Albanysse Husseiniga. Shoppasime ja kohtasime ühte Eesti tüdrukut, jagasime muljeid Austraalia kohta ja rääkisime Austraalia elust. Kuna olime juba Albanys siis ei saanud mäkki käiku vahele jätta. Peale Albanyt läksime Husseini juurde filmi vaatama ja sealt koju, saime Triinu käest teada, et netti pole neljandat päeva. Kuna ma nii hilja alati farmi olen jõudnud siis pole netti läinudki vaid otse magama, siis mind see hetkel väga kurvaks ei tee. Aga Triinuga mõtlesime ikka, et varsti arvavad vanemad, et me surnud võimidagi. Kolmapäeval sai tööl natuke nalja ka, sest Ali ja Hussein ei saa omavahel läbi ja on tigedad, et me Hallikiga mõlemaga väljas käime. Halliki ja Triinuga naersime, et keegi peab ju draamat ka tegema, muidu hakkaks igav, Halliki nokkis mind draamakuningannaks, sest poisid, kes üksteist ei salli ja kunagi ei räägi pidasid pika jutu põllul maha. Kahjuks, ei jäänud see ainukeseks jutuks, see kestis mitu päeva ja mul oli nii nõme, kui nad oma keeles rääkisid ja ma midagi aru ei saanud, ja minu abitu palve et rääkigu inglise keeles ei aidanud. Maasikaid on nüüd jälle vähem ja enam sellist tõusu ei tule nagu oli enne. Peale tööd läksime Husseini juurde kala küpsetama, peale seda vaatasime filmi ja sõime. Hea, et kellegil on telekas ja filmi valik suur, kuna ma pole telekat alates Aussi jõudmisest vaadanud siis oli ülepika aja hea meelelahutus. Neljapäeval läksime peale tööd Husseini juurde pesu pesema, sest siinsed masinad ei pese ja hea on kui on sõber, kelle juures saab tasuta pesta, käisime jalutamas, kokkasime ja sõime ja vaatasime filmi jälle. Reedel oli plaan tegelt välja minna, aga Ali muutis plaane ja läksime hoopis Perthi. Lõpetasime tööl enne kella 12 juba, käisime pesus ja liikusime Mt. Barkeri poole. Siis käis A pesus ja kell 1 kuskil startisime. Sõit sinna kestis üle kolme tunni, niiet ostsime tanklast snäkke ja energiajooke, et pisut huvitavam oleks. Perthi sõitsimegi eesmärgiga, et teine auto võtta ja kahe autoga tagasi tulla. Nägime siis väga rikkaid Afganistaane ka, kellel kodu üliilus oli. Siis käisime Afganistaani poes ja sõime Afganistaani kohvikus/restoranis. Peale seda oligi aeg tagasi sõitma hakata. Tahtsin magada aga kuna siin kängurusi on nii palju siis aitasin teed jälgida. Nii naljakas, et Eestis olles ma ei mõelnud, et siin on nii suur probleem nende kängurudega, inimesed koguaeg sõidavad neile otsa ja autod lähevad katki. Kängurud hüppavad koguaeg tee ääres ja tee peal ja nii palju on surnuid tee ääres. Jõudsime Mt. Barkerisse alles pool 1 tagasi aga kuna me Hallikiga tahtsime farmi ikkagi minna, siis küsisin A käest ta vana autot ja sõitsin sellega farmi. Kogu roadtrip kestis kokku 12 tundi, mu tagumik on autos istumisest nii valus. Laupäeval sõitsime tema autoga siis peale tööd Mt. Barkerisse tagasi, Halliki mängis võrku, ma ei mänginud sest olin end juba korda teinud õhtuseks peoks ja ei tahtnud higistada. Seekord oli võrkpallis nii, et kaotaja võistkond pidi õhtusöögi korraldama, niiet läksime kõik peale võrku A juurde sööma, isegi Ashaan tuli, kes tavaliselt kuskil ei käi. Peale õhtusööki startisimegi Albany poole. Seekord oli pidu teistmoodi, ostsime kalli pileti klubisse ja jõudsime sees olla ainult 5min, sest tekkis esimene vaidlus. Seisime auto juures ja kohtusime Eestlastega, nii me siis jutustasime nendega kuskil tunnike, aga need kellega tulime need said natuke tigedaks, niiet õhtu oli täis draamat aga samas ka palju lõbusaid hetki. Kuna me Hallikiga olime purjus, siis koju sõita ei saanud, niiet jäime kaheks tunniks A juurde magama. Pühapäeva hommikul A oli nii purjus ja väsinud, et tööle ei tahtnud tulla,niiet võtsime jälle A auto ja sõitsime ise farmi, natuke võtused alles. Algul oli põllul väga naljakas aga kui peavalu tulema hakkas siis selle kuuma päikese käes enam nii naljakas polnud. Aga vähemalt ei võtnud vaba päeva ja töötasime. Kuna pidime auto tagastama siis magasime peale tööd kaks tundi veel ja sõitsime Mt. Barkerisse, aga kuna me tahtsime tagasi ka tulla õhtul siis ma sõitsin A autoga ja Halliki teise autoga, sest ma olin kindel, et kütus võib ka poolel teel otsa saada, sest meil polnud aega hommikul panna ja paak oli tühi. Õnneks vedasime siiski Mt. Barkeri tanklani välja ja jõudsime õigel ajal võrku mängima. Peale võrku läksime A juurde õhtusöögile ja sealt sõitsime otse farmi, sest me olime niinii väsinud.

Tüüpilised naised, kohvi, küpsised ja pikad jutud :D

Kohvikus/restoranis

Eesti toit ja kala

Teolt tabatud :D

3.-9.aprill

3.-5.aprill Ilmad on nii palavad jälle, et võtame peale tööd päikest. Kuna Halliki tegi kooki jälle, siis istume peale tööd tihtipeale koos väljas sööme kooki ja joome kohvi. Käisin ühe korra jooksmas ka nüüd ja tunne oli nii hea peale jooksmist. Nii raske on minna jooksma, kuigi peaks käima hakkama, sest ma söön nii palju siin koguaeg. Käisime reedel väljas Albanys, seekord siis pubis ja klubis ka, sai palju tantsitud jne. Koju jõudsime tunnike enne tööpäeva algust ja ma olin ainuke looder, kes tööle ei läinud ja edasi magas. Ärkasin selle peale kui teised põllult, kell pool 12 tulid ja aitasin Triinul natuke pakkida, sest rohkem ei lubatud aidata. Lobisesin teistega ja aitasin ka karpe kastidesse panna ja sorteerida. Ma ei julgenud kõva häälega kedagi hüüda niiet Ali tegi seda minu eest, Triinu hüüdsin ühe korra, sest tal oli lömastunud maasikas karbis. Kuigi olemine pole just parim aga läksime ikka võrkpalli mängima peale tööd Mt. Barkerisse.

6.-9.aprill  Käisime Mt. Barkeris võrku mängimas peale tööd. Seekord sõitsime ise kohale sest esimesel õhtul Hussein ei tulnud, niiet ma ületasin kiirust, et kohale jõuda. Samal õhtul käisime Ali juures lõhet söömas, mida nad olid päeval püüdnud. Teisel õhtul läksime varem Mt. Barkerisse, et aidata Alil spagette teha ja peale võrku läksime siis jälle sööma ka. Nad õpetasid meile palju uusi sõnu ja lauseid nende keeles. Ashaan oskab ka juba palju sõnu eesti keeles aga mitte kõige ilusamaid sõnu. Ükspäev üritasime Hallikiga selgeks teha, et mehed on koerad ehk kutsikad ja täidavad naiste käske. Nüüd ta hüüab hoopis meid eesti keeles kutsikas tule siia jne. Mind ajab nii tigedaks nende võrkpall, et 10 min enne lõppu läksin autosse istuma. Kuna esiteks nad ei liigu platsil ja siis ma pean kuskil taga seisma ja siis pallid võetakse eest ära ja kui mingi halb pall tuleb hüpavad eest ära või panevad pea alla ja siis ma kobatsen selle halva palliga ja küsivad miks ei võtnud. Siis ainult üks inimene saab servida ja kuna ma ainult seisan siis hakkab nii külm, et käed ei liigu ka enam. Käisime mingi päev piknikul ka, ostsime kana ja kala ja friikaid ja siis bagariärist mõnusaid koogikesi, muidugi kuulus sinna juurde ka üks siider. Tegin ükspäev  valmis jahuga(banaani maitsega) pannkooke ja panin vahele jäätist ja kookoshelbeid, niii njämma oli. Üleüldse kõik üritavad mind paksuks siin sööta, niiet mul on koguaeg kõht täis ja ma arvan, et olen 5 kg vähemalt juurde võtnud. Hommikuti mõtlen ja põllul alati, et lähen jooksma aga kui pakkima hakkame, siis pea on paks otsas ja unine ja paha on olla, niiet sellest ei tule midagi välja. Siiamaani olen jälle igapäev peale tööd kuskil käinud, aga siin farmis polegi midagi teha, niiet me naudime igat hetke kui siit minema saame. Lubasime seekord siis laupäeval midagi Eesti pärast Ali juures teha, aga meil ei ole õrna aimugi mida kokata, sest meie meelest pole Eestis traditsioonilist sööki, mida siin poleks. Ja siin kilu, musta leiba, kama ja midagi sellist pole.Ja sealiha nad ei söö, niiet kapsahautis sealiha ja kartulitega jääb ka ära. Ilmad on soojad ja oleme päikest üritanud võtta, kui ilm vähegi lubab. Jäin päikse käes magama ja ärkasin selle peale kui mesilane mind käe peale sutsas, mõnus äratus oli küll. Kuna Halliki mängib ühte mängu, mis mindki huvitas siis saate mu esimest leidu ka näha. Mäng käib ülemaailma, netis on selline blogileht, kus on ka kaart, kus sa midagi leida võid, ma ei oleks kunagi selle pealegi tulnud, et isegi Eestis on igale poole asju peidetud. Ehk siis kaardi abil leiad iga leiu. Need, kes mängivad need ka peidavad ise kuskile midagi ära, ise pead korras hoidma ja veenduma, et asi alles on. Nt on Eestis üks selline leid, siis mis liigub ringi nagu nipernaadi terve suvi üle eesti ühest leiukohast teise ja peab sügiseks tagasi Tartusse jõudma. Kuna mul on alati selline orienteerumine ja aardejaht meeldinud, siis on see mäng minu jaoks nii põnev. Kui inimesed midagi leiavad teevad pildi või kirjutavad, mis seal oli, vahest on seal väike vihik, kuhu kirjutad nime, kuupäeva, kust pärit oled jne. Vahest võib kaasa võtta ja saad panna järgmisesse kohta, ehk võid leida teiste maade märke jne. Kõik asjad liiguvad ülemaailma. Karp jääb alati samasse kohta ja alati peab sinna sisse ka midagi jääma, kõike kaasa võtta ei või. Ma ei oska kõike kirja pannagi, mis selles mängus veel on ja mida teha saab. Igatahes minu jaoks nii huvitav, sest saab leida uusi tutvusi, näha vaatamisväärsusi, seigelda jne. Kindlasti kavatsen seda ka Eestis edasi teha. Panen järgmisel blogipostitusel lingi ka, kus kõik täpsemalt kirjas on. 

Peole minek :)

Nii me siis maiustame koguaeg 

Tegin ka korra kontrollimistööd

Ükspäev vaatas instagramist vastu armas üllatus

Avastasin, et polegi papagoist pilti veel lisanud 

Esimene leid

Jagasime suure rotiga friikaid

Sai palju sõbrapilte autos tehtud, sest igav oli Albanysse sõites

27.märts-2.aprill

27.märts Õhtul olin kindel, et töötan täna ja kui äratuse peale ärkasin olin ka kindel, et töötan. Aga kui mõtlema hakkasin, et mul on kaks valikut kas küürutada terve päev põllul jälle või Triinu ja Emiliga Albanysse tripima minna, loomulikult valisin teise varjandi, mitte keegi ei valiks vabatahtlikult esimest. Ütlesin hommikul pool 6 siis Hallikile, et öelgu, et mul pea valutab. Ärkasin kaks või kolm korda enne 9 veel üles aga sundisin end magama tagasi jääma. Jäädavalt ärkasingi kell 9, tegin hommikusöögi ja kohvi ja läksin välja päikest nautima. Ülemus oli ka seal ja küsis vaba päev jah ja siis ütles midagi millest ma aru ei saanud ja naertasin ainult :D Kui nõusid ära viima läksin nägin Triinu, kes ütles, et nad juba poole 7 üleval ja söönud. Istusime korra veel laua taga enne ära minekut, kui ülemus jälle tuli ja küsis kas me kolmekesi tunnitööd ei taha teha, aga kuna meil oli Albanysse kiire siis keeldusime. Sõitsimegi kell 10 ära, nii hea oli farmist jälle eemale saada. Shoppasime kaks tundi ja ma sain omale 40 dollari eest 10-15 asja, pusa, sandaalid, mitmeid särke ja toppe ja pükse. Siin on kõik lihtsalt nii odav. Peale seda käisime toidupoes ja tagasi farmi jõudsime kell pool 5. Ostsin omale jalkaks trenni püksid ja pluusi. Käisime mäkist läbi, nii palju mu tervislikust toidust siis, aga alati on lause homme alustan.Tagasi jõudes käisime Hallikiga tunnisel jalutuskäigul, enne interneti tulekut. Hushein oli lubaduse täitnud ja kala küpsetanud ja meile toonud, õnneks sain ikka oma osa ja Halliki oli mulle külmkapi pannud. Nii tore oli kuulda, et 4 inimest uurisid, kus ma olen ja miks ma ei tööta. Ma ei jõua homset ära oodata, sest lähme jalkat mängima. Terve platsi täis afganistaani omasid ja mina. Varsti oskan kolmes keeles jalkat mängida, eesti, inglise ja afganistaani :D Ma arvan, et nalja hakkab saama seal homme. Täna oli palgapäev ka jälle, juhuuu.

28-29.märts Maasikahooaeg hakkab vaikselt läbi saama, enam ei ole nii palju maasikaid ja ei saa nii palju teenida. Mõlemad õhtud käisin jalkat mängimas, väga mõnus on end natuke liigutada. Väljakul on üks mustanahaline ja ülejäänud on Afganistaanid, mustanahaline on siis niiöelda treener ja räägib inglise keeles ülejäänud karjuvad ikka Afganistaani keeles. Ma ei saanud algul üldse aru, kes minu meeskonnas on niiet mõlemad päevad 10 min mängu algusest jälgisin, kes mu meeskonnas on. Õnneks söödavad palju palli ja  võtavad mind omasugusena, mitte ei hoia eemale, nagu kaktust sest kardavad liiga teha. Koguaeg saan kiita ja saan väga hästi hakkama, nende naise ei harrasta sellist sporti väga ja siis ma olen nende meelest nii tubli. Peale jalkat oleme mõlemad õhtud käinud Ali majas õhtust söömas, üks õhtu oli soolaleiva pidu, niiet siis saime kooki ja küpsist ka. Ükspäev oli nagu supp aga nad purustavad oma saia sinna sisse, niiet see pole ikka meie jaoks nagu supp, lisaks oli sai kõrval ja lambaliha. Enamus söövad näppudega, ainult mõned abistavad lusikaga.  Mina ja Halliki jagasime koos kaussi, sest me olime külalised aga muidu nad söövad 3-4 nelja peale ühest kausist.Teisel päeval oli maks, mis oli ka jälle superhea.Nende kultuuris on nii, et külaline ei tohi toitu alles jätta, kui ei jaksa tuleb tasku panna. Nii me siis Hallikiga punnitasime omale seda toitu sisse, sest nad tõstsid juurde. Naljakas on see ka, et nad söövad igal toidukorral seda lavašši. Pakkimisel minu selja taga istuv mees annab mulle ikka puuvilju ja küpsiseid ja siis toob mulle karbid valmis. Kahjuks ta inglise keelt väga ei oska, niiet me muidu ei suhtle eriti. Jõuame õhtuti alati nii hilja koju ja hommikuti on raske tõusta, lisaks nüüd jalka väsitab ka veel. Alati kui tagasi sõidame siis räägime meie kultuuride erinevusest ja sarnasusest nii huvitav on kuulata ja rääkida. Hämmastava panev minu puhul on see, et mul on kolm pakki küpsiseid, shokolaadi ja pringleseid ja need on seal juba 4 päeva seisnud, tavaliselt oleks ammu otsas :D Ilm on ka väga veidraks läinud, ükspäev oli nii kuum, et ma võtsin 2 tundi päikest ja järgmine päev oli nii külm, et õhtul pidi tagi kandma. Ja põllul on ka nii, et vahepeal sajab vihma siis on natuke aega väga kuuma päikest. Nüüd ma mõistan, miks Austraalased koguaeg ilmast räägivad, sest sellest on palju rääkida.

30.märts Päevad jäävad veel lühemaks täna lõpetasime kell 12 juba. Ma olin nii tige täna vao vahel, sest maasikaid üldse pole ja nii vähe kaste saab aga samas ma korjan kiiremini, kui muidu sest ma tahan teiste vagude pealt ka korjata. Kaks Afganistaani kutti lõpetasid töö täna ja enam ei tule. Õnneks nad elavad Aliga ühes majas, niiet saame ikka edasi suhelda.Kuna ma eile magasin päeval kaks ja pool tundi, siis täna üritan muude asjade tegeleda. Kell pool 5 korjatakse meid peale siis lähme jälle Mt. Barkerisse. Otsustasin, et mängin täna võrku. Aa muide jalkas neil reegleid pole, need kes on kaitses on ka ründes, jooksevad väljakul ühest nurgast teise ja ringiratast. Värvad on alla meetri suured, niiet palli on sinna väga raske saada, ma pole isegi üritanud, sest ma ei usu et ma sisse saaks, sest väravavaht seisab ka seal ees veel, niiet sisse saada on väga väike protsent. Halliki mängis eile võrku teistega samal ajal ja ütles, et neil ei pidanud ka reegleid väga olema, terve mängu servib üks inimene, liikumist ei ole, kõigil on sama koht. Eespool mängijad rahmeldavad ees ja taga olevad inimesed peavad õnnelikud olema kui palli saavad. Ja kõige naljakam on see, et neil kõigil on oma koht, kus nad alati mängivad ja meeskond ka sama, niiet muutused pole väga nende jaoks vist. Kuna mul olid asjad kõik tehtud ja sõime ka juba varakult, siis oli veel palju vabaaega, nii me siis jutustasime Davidiga, kes meid alati oma shokolaadi munadega üle külvab ja itsitab seda, et ma patustan ja healthylt ei söö, aga alati lisab, et sul on energiat vaja, sest kulutad põllul palju.

31.märts Käisime peale tööd mägedes ronimas, vaatepilt oli niii ilus. Ronisime mingi 3km mäest üles, mis oli meie jaoks nii väsitav sest pole ammu liikunud. Nägime kängurusi ka hästi lähedalt ja üks poeg magas, läksin lähemale, et pilti teha ja nägin kuidas ema lähemale hüppas, ma kartsin et tuleb kallale ja hakkasin taganema ja jooksin Hallikile täiega otsa. Ostsime red labelit ja mõtlesime, et joome algul selle ära enne kui Mt. Barkerisse läheme, aga otsutasime farmile lähemale sõita sest, siis on pärast vähem sõita. See oli väga õige otsus sest politsei võttis meid Mt. Barkeris maha ja pani puhuma. Jõime kolme peale terve pudeli Red Labelit ja tuju oli super. Öösel magasin hästi ja hommikul polnud raske tõusta. Käisime siis oma bossiga(Hussein), kes on mulle silma peale pannud, niiet ma sundisin Hallikit endaga koguaeg olema, et mitte üksi jääda.

1.aprill Tuju oli hea veel ka põllu peal, saime kõvasti naerda ja sai itsitatud, et Halliki natuke võtusena sõitis. Triin naeris järgmine päev, et ta on roolijoodik ja Halliki vastas selle peale, et tahtis koju saada ja Triin ütles seda nad räägivad kõik. Peale tööd kutsus Hussein meid baari jälle aga otsustasime täna puhata. Läksime ikkagi peale tööd Hallikiga kahekesi Mt. Barkerisse, sest Hallikil oli poodi vaja minna. Alguses siis sõitsin mina, esimene kogemus manuaaliga siin, algul hakkasin ikka parema käega käiku vahetama ja ununeb ära, et vasakul pool käigukast on. Aga sellega olen täiesti harjunud, et vasakul pool sõidame, imelik oleks paremal sõita nüüd. Linna vahel tegin natuke lollusi ka, eriti ringtee juures midagi aru ei saanud. Poes nägime Alid, kes meid enda juurde kohvile kutsus, kuna meil plaane suuri polnud peale pubi siis sõitsime nende järgi. Jõime kohvi ja jutustasime ja oli aeg pubisse minna. Pubis jõime ühe siidri ja nautisime maakoha pubi, seal oli see Austraalane ka, kes ühe selle autoga maasikapõllul sõidab, siis jutustasime temaga ka. Ja ta rääkis, et ta minu kaste on alati ilusamaks sättinud ja pole ära võtnud, tuli välja et üks kommionu juures, kes mind hoiab siin:D Peale siidrit hakkasime farmi tagasi sõitma, kuna ma nägin politseid siis lubasin lahkelt Hallikil sõita. Üle tee hüppas kolm korda kaks känguru, aga õnneks sõitis Austraalane ees niiet nägime kui tulid. Magama läksin ikka alles kell 12 öösel ja ärkasin, kell kaks enda karjumise peale üles, nägin õudsat und. Peale seda olin tükk aega üleval enne kui magama tagasi jäin. Sõin suure paki küpsiseid enne magamaminekut, ma isegi ei tea miks ma nii palju söön kui isu pole, aga koguaeg suu matsub.

2.aprill Hommikul oli nii raske tõusta, sest öö oli põhimõtteliselt magamata. Algul mõtlesin, et ei lähegi tööle sest ma ei suutnud isegi silmi lahti hoida. Olin täna väga laisk, kuulasime muusikat laulsime ja naersime.Võtsime koguaeg vaod kõrvuti, et üksteise seltskonda nautida,täna mul ei hakanud isegi selga valutama, sest tegin tööd kükkis või istudes.  Kuna ma olin üleväsinud, siis oli ka loll tuju ja sai palju naerdud. Täna kaks vagu  laulsime ikka  väga kõvasti kaasa ja oli väga lõbus. Peale põldu tegin kohvi omale ja võtsin kohvitassi pakkimisele kaasa, et mitte magama jääda. Berla oli nii armas olnud ja mulle ka karbid valmis pannud ja ära märgistanud. Tööpäev lõppes kell veerand üks ja läksin kohe otse voodisse, kuna mul aku oli tühi siis äratust ei pannud ja ärkasin lihtsal pool  4 üles. Siis läksin kööki tegin omale maitsva omletti. Triin, Emil ja Halliki olid ka seal niiet oli lõbusam. Peale seda istusime natuke õues ja ongi interneti aeg. Sündmusi on nii palju aga ei jaksa enam kõike kirja panna, ja üritan üleüldiselt kirjutada seda, mis meelde tuleb.

Ajasime pisikese üles kogematta

Päikesetõusud on nii ilusad siin alati

Jalkaäss :D Tähelepanu väravale, need torbikud, suur värav vms

Empsile sai siis aprilli nali tehtud, et ma kihlatud ja rase ka veel pealekauba

Pildiallkirja lisamine

Ali tõi mulle Perthist kingituse :)

Ja nii need kilod tulevad :D

Ikka ja alati on vaja üle piirete ronida

Kohalik pubi elu 

24.-26.märts

24.märts Peale vaba päeva oli raske jälle tööd teha, niiet tundsin end veel laisemana seal põllul. Aga ma vist korjan sama kiiresti aga maasikaid on vähemaks jäänud, sest me lõpetasime terve tööpäeva kell 1 juba. Naljakas oli nüüd Husseinile otsa vaadata, kui eelmine õhtu oled koos natuke pidu pannud. Igatahes midagi ei muutunud, vagusid kontrollis ikka edasi. Täna oli väljas hästi palav jälle, ma ei ütleks küll, et talv tulema hakkab. Hussein kutsus meid randa ja kuna farmis muud teha pole siis jälle nõustusime. Peale võttis ta meid kolme ajal ja hakkas trip Denmarki. Tegime vahepeatuse kuskil kus müüdi mett ja jäätis oli ka meega, sai valida erinevate maitseid, mina võtsin mee ja banaani ja shokolaadi ja banaani. Hussein ei lasknud meil maksta ja ostis ise, väga armas temast. Rand on oli superilus, ma arvan, et üks ilusamaid nüüd mida ma näinud nüüd olen. Ujusime ja tegime pilte, ujusime ühe suure kivi juurde ja ronisime üles ja tegime vettehüppeid. Vesi oli täiesti selge ja nii äge oli hüpata sinna. Peale ujumist käisime kividel ronimas, nägime suuri krabisid ja veel igast elukaid. Siis ujusime teises kohas suurte kivideni, ühe koha peal oli vool ni tugev, et täitsa kõhe oli ja ma kartsin haisid jälle, sest tundus selline koht, kus palju haisid ka on. Suurte kivide pealt leidsime palju merekarpe ja võtsime mõned kaasa ka. Tagasi oli merekarpidega üpris raske ujuda. Aga koht oli seal kõik imeilus, selline rand, mida võib ainult filmides näha. Vesi oli selge ja sinine, nägime vetikaid ja käsnu ja koht oli nii ilus maagiline. Peale randa Hussein kutsus meid pubisse piljardit mängima aga kuna me olime nii väsinud siis sõitsime ikkagi koju. Jutustasime jälle erinevatest kommetest ja muudest asjadest, farmi tagasi jõudsime kell 8. Peale seda olin korra netis ja pool 9 jäin magama juba. Ma olen nüüdseks juba nii palju kängurusi näinud aga pilte pole ikka jõudnud teha kunagi. Ma olen nii õnnelik, et ma olen siin nii palju erinevaid kultuure õppinud ja nendest osa saanud.

25.märts Hommikul ei kuulnud teiste äratusi ega isegi Triinu koputamist. Kuna panin eile äratuse viimasele minutile, siis ärkasingi alles oma äratuse peale. Tööpäev jälle venis nagu ikka, aga nüüd on vähemalt vao vahel lõbus. Üks minu vanune poiss küsib koguaeg millal jälle külla läheme. Aga Alii oli natuke pahane, küsis miks me peole ei tulnud.  Vabandasin kohe, et läksime vara magama, aga tegelt ma ei mäletanud, et ta oleks kutsunud. Rannas käiku ei hakkanud talle üldse rääkimagi, sest supervisor ja Alii ei saa omavahel üldse läbi. Pakkimise ajal istub mu taga üks vanem mees, igakord paneb ta mulle karbid valmis ja annab puuvilja.Niiet nad kõik on hästi toredad ja sõbralikud. Hästi paljudel on siin pere pakistanis või afganistanis, ja nii kurb on, et peavad nii kaua ootama, et pere saaks järgi tulla. Täna käisime peale pakkimist veel tunnitööd tegemas, niiet kokkuvõttes lõpetasime kell 3 terve tööpäeva. Peale tööpäeva kogusime 3 peale riided kokku ja panime masinasse, sest ma ei viitsi enam käsitsi pesta. Kui pesu masinast välja võtsime olid need mustemad, kui sinna pannes niiet pidin ikka kõik käsitsi üle pesema. Ma nii igatsen normaalset pesumasinat, pure me. Vihma hakkas ka sadama, niiet pesu ei kuiva ära ikka. Halliki oli mingi tunnike minu toas see aeg ja valis pilte mu läpakast ja siis tulid Triin ja Emil ka minu tuppa pilte vaatama. Ma läksin omale krõbinaid tooma ja Triin ja Emil läksid oma tuppa aga Halliki ikkagi jäi. David istus oma toa ees ja oli sellise näoga nagu midagi kahtlast toimuks mu toas niiet lõpuks leidis vabanduse kuidas vaatada saaks, tuli koputas ja vaatas sisse ja ütles, et tal on terve krõbina pakk mida ta ei söö ja andis selle mulle.Meil oli nii naljakas, sest me arvasime kohe, et teda huvitab mis mu toas toimub. Ütles, et homme vihma sajab ja andis oma taskulambi, et me saaks lattu minna ja omale vihmakeebid võtta.

26.märts Vihma sadas suhteliselt terve päev ja tegime oma nunnudes vihma riietes pilte :D Korjasin täna suhteliselt palju, sest palju inimesi oli puudu. Paljud ei öelnud ette, et ei tule, aga siin tuleb päev varem vähemalt öelda. Ülemus oli tige, sest mõned joovad alkoholi tubades ja see ei ole lubatud siin. Kokkasin ka üritasin ka juurviljade segu teha ja siis süüa koos lavašiga, aga ma päris õigeid maitseaineid ei tea, mis sinna panna. Triin ja Emil võtavad homme vaba päeva ja ütlesid ära, ma tulin alles õhtul selle peale, et tahaks ka vaba päeva, siis olin õhtul õnnetu, et lähen ikka tööle. Tšiili tüdruk ja Lucas lahkuvad homme, minu jaoks kurb sest nendega sai ka veel inglise keeles räägitud, nüüd siin ainult, Itaallased,aasiakad ja afganistaanid. Laen omale uusi laule alla, sest kolme nädalaga olen playlisti 5 korda läbi kuulanud ja tahaks uut muusikat, aga kuna nett on nii aeglane, siis röövib see kogu mu interneti aja.

Enne olid puhtad, peale pesumasina kasutamist veel mustemad

Mu kollektsioon

Hommikul kell 6 ikka särame

Kullakesega

Nii raske on magusale ei öelda siin.