18 & 19.märts

18.märts Ärkan nüüd natuke varem, sest keedan hommikuti putru endale ja ärkamine oli veel raskem kui tavaliselt. Korjamine ei läinud ka täna kuidagi, polnud tuju ega viitsimist aga alla ka ei andnud ja üritasin ikka kiiresti korjata. Ühel vaol läksime Emiliga samal ajal kaste ära viima ja ma jõudsin enne tagasi ja siis võtsin tema vao, ta võttis minu järgi järgmise ja siis avastasin, et korjasin vale tvagu ja pidime minu pärast tagasi oma omadele liikuma, hea et enam vähem alguses avastasin. Lucas läks poole pealt tunnitööd jälle tegema ja andis oma pooliku kasti mulle, mul oli nii hea meel :D Sai jälle vagude vahel lollitatud ja jutustatud, ma ei tea mis ma teeks kui mul igav ka veel oleks seal, sest see töö on nagunii õudne.Kiusasin supervisorit jälle küsisin kas tahab mulle jälle näidata kuidas kiiremini pakkida aga saatis mu sinna samusele. Lõpetasime tööpäeva kell 2 juba ja ma läksin kell 4 magama. Ärkasin äratuse peale pool 7, olin kella 6se äratuse kinni pannud. Vaatasin kas netti on ja kuna polnud siis otsustasin edasi magada hommikuni, mõtlesin et proovin 12 tundi järjest magada. Aga kus sa sellega, vahtisin poolteist tundi tühja voodis ja otsustasin lõpuks netti minna. Magama läksin alles pool 11, esimest korda läksin nii hilja magama.

19.märts Hommikul oli kuidagi kergem tõusta kui tavaliselt, ma ei tea isegi miks. Täna oli korjamisel inspiratsiooni, sest ma teadsin, et läheme peale tööd linna. Ma oleks saanud teistega Albanysse ka minna, aga nad sõidavad nii kaua sinna ja tagasi, niiet tahtsin Triinu ja nendega minna. Albanyst saaks toidu muidugi poole odavamalt.  Korjasin oma lühikese päeva rekordi jälle ja energiat oli ülegi. Alati on nii, et me satume Halliki ja Triinuga viimasel vaol lähestikku ja siis itsitame ja jutustame ja supervisoril oli eesti keeles meeles öelda jää vait. Täna oli kaks afganistani meest juures korjamas. Sellepärast ei ole enam nii palju tühjasid vagusid ka niiet enam ei jõua tühjale vaole appi vahest. Nägin kui supervisor maasikaid kätte korjas ja läksin oma kastiga sinna ja ütlesin aitäh, siis ütles selle peale, et ma olen kaval et tulen ainult siis nüüd rääkima, kui tal maasikaid on :D Unustasin oma ühe kasti kuskile vao vahele ja siis ta käis seda mulle ka vahepeal toomas, korraga võib olla tegelt kaks kasti aga mul oli kolm kogematta. Naljakas on see, et viimasel kumbki supervisor minu vagusid ei kontrolli, mulle on see muidugi parem aga imelik, sest teiste omasid kontrollitakse ja saadetakse tagasi noppima või siis tuuakse kätte ja öeldakse, et sul jäid need märgamata. Pakkimise ajal ma täna muusikat ei kuulanud, sest hakkasin Berlaga(itaalia tüdruk) hästi palju suhtlema. Naersime seda, et muidu ei kutsu meid keegi ja kutsutakse ainult poisse aga kui supervisor seal on siis kutsub ainult meid, hüüab nt topelt must keskel ja kui ma ei kuulnud siis hüüab Anna-Liisa ja siis lehvitab käega endal nägu särab peas ja naeratab ja Berlaga samamoodi. Berla rääkis mulle, et ta otsib omale naist, et tal ei ole veel, siis me saime aru sellepärast ta meid sinna kutsub koguaeg. Seda sai terve pakkimise aeg naerdud. Vahe peal hüüdis see sõbralikum supervisor ka, et liiga palju valesti suuruseid ja siis ta läks meie lauast mööda just ja siis ma  ütlesin, et ütlesid midagi või ma ei kuulnud ja siis ta röökis seda täpselt meie laua juures niiet me pidime kurdiks jääma. Ma alati norin teda selle karjumisega, sest see on nagu ainuke väsitav asi ta töö juures. Täna kui käskis nagu üle vaatama minna kui korjamine läbi oli siis ütlesin, et ma olen väsinud siis ütles et tema ka, küsisin millest, istumisest, seismisest, jalutamisest või söömisest. Siis ütles, et see karjumistöö on väga väsitav, mis ei tundu absoluutselt väsitav. Peale pakkimist käisin ruttu pesus ja siis mul tuli meelde, et unustasin oma fliisi auto peale jälle, see kurjem supervisor, kes siis ühesõnaga naist otsib nägi mind siis ütles üü, kus lähed, mul olid linna riided seljas, mitte nagu töö siis. Sõin ruttu kõhu ka täis, kuna teised alles pesid, ma ei tahtnud tühja kõhuga poodi minna. Linnas läksime kõige pealt kasutatud asjade poodi, sest ma vajasin plätasid, sest vanad lagunesid ära ja teise lõikega töö pluusi, sest ma olen omale nõmeda randi selja peale saanud L Kaup oli kõik väga ilus, nagu ilusti hoitud riided ja sellist kaltsu nagu sees polnud nagu eestis. Kuhjasime omale hunniku asju ja hakkasime proovima, sai jälle lollitatud ja naerdud seal kabiinide juures. 20 dollari eest sain omale päris palju asju ja jäin rahule, kuna nad hakkasin poodi kinni panema siis ei jõudnud raamatuid vaadata, tahtsin omale 50 sendi eest mõne raamatu ka osta lugemiseks. Täna siis ostsin poest kõike tervisliku, puuvilju, juurvilju ja gluten free asju, pähkleid jnejne. Kuna tervislik toit on siin kallis, siis oli kogu summa ka väga suur minu jaoks, aga samas ma elan sellega üle nädala vabalt ära. Hakkab see tervislik toitumine pihta, homme vist lähen jooksma ka esimest korda. Kuna mul on siin tegelt nii palju vabaaega siis võik ennast vormi ajada lõpuks. Linnast tagasi jõudes tegin omale homse lõuna valmis ja kirjutan blogi. Varsti ongi juba magamamineku aeg:)

15.-17.märts

15.märts Täna sai põllu peal veel rohkem nalja, niiet mulle täitsa meeldib seal juba, rääkisin hästi palju selle supervisoriga ja ühe teise afganistani omaga. Õppisin ära nende keeles tere hommikust ja tere lõunat. Niiet kui see kurjem supervisor tuli maasikaid tooma siis ütlesin talle tere lõunat nende keeles ja siis nägin, et ta vahel ikka naerab/naeratab ka. Küsis kus ma seda õppisin ja õpetas mulle nende keeles vabandust ka ära. Selle lõbusama supervisoriga naerame koguaeg seda kurjemat, nad on vennad omavahel nagu ma eelnevalt rääkinud olen. Aga see kurjem koguaeg seisab ja teeb midagi oma kätega ja vaatab nagu maha, ja siis me naerame seda koguaeg. Sest ma rääkisin enne sellele lõbusamale, et tal on vist väga igav, sellepärast ta ei naerata ka kunagi. Tegin täna oma rekordi korjamises ja pakkimises, korjasin 30 kasti ja pakkisin 27. Rääkisin supervisorile, et eile see afganistani oma ütles eesti keeles kaks lauset, see sama kes täna õpetas mulle nende keelt. Siis nad rääkisid omavahel midagi, ütlesin et see on ebaaus, et rääkige inglise keeles, siis supervisor kohe ütles, et ei saa et räägivad minust, väga ebaaus, peaks ka Triinuga just supesvisori ees just eesti keeles rääkima :D Ma läksin pakkimise ajal nii närvi, sest kõik maasikad tunduvad peale esimest tundi ühesuurused, proovi neid siis sorteerida, suured,keskmised ja väiksed veel suudan aga keskmised jagunevad veel kaheks rühmaks. Ja siis nad ei taha sinna karpi ära mahtuda ja siis tahaks kiiresti teha ja veel sada jama. Niiet kui see sõbralikum supervisor meie laua juurde tuli, siis küsis kohe kas midagi on valesti, et ma ei naerata. Pärast käis see kurjem supervisor ka siis ma ütlesin, talle et ma ei suuda enam, et kõik need maasikad on ühesuurused, siis ütles, et ma küsiks ainult ja ta õpetab mulle tehnikat kuidas kiiremini pakkida. Inimesed on siin nii toredad, et enam ei tahagi siit väga ära. Peale pakkimist läksin oma fliisi auto pealt ära tooma ja kõik istusid väljas laua taga ja suitstetasid ja siis see supervisor hüüdis hey beautiful where are you going ?  Tore kui ma kellegi meelest ilus olen, oma väljakasvanud juustega ja sama soenguga, kui hommikul ärkasin. Küüntest ei ole mõtet üldse rääkida, kõigil näevad näpud õudsad välja. Peale tööd kokkasin siin suuremalt esimest korda, sest kiirtoit on otsas, nüüd tuleb hakata koguaeg kokkama. Ma tunnen, et ma olen täiega siin juurde võtnud sest ma söön valget saia nii palju ja makarone. Aga koguaeg on nii kiire söömisega, et pead omale toidu ruttu sisse pugima. Ma tahaks nii väga jooksmas käia, aga kuna ma Melbsist ostsin uued tossud siis ei taha nendega siin joosta, sest siin on punane kruus, mis ei tule maha kuskilt ja teiseks ma olen peale tööd nii läbi alati, et ei jaksa midagi suuremat teha.

6.märts Tänane päev oli hästi lühike, ainult kella 1ni. Jutustasin supervisori ja teistega ja oli jälle lõbus põllul. See supervisor kiusab mind koguaeg, kord viskab maasikatega ja sodib pastakaga kätt kui ma kaste viima lähen ja siis norib, kui ma kõnnin nagu vanainimene, et mulle oleks seda toetuskeppi vaja. Pakkimise ajal kutsuti mind koguaeg sinna taha, ma mõtlesin et mis toimub, et ma ei mäleta, et oleks nii kehvasti pakkinud, nagu need karbid mulle anti. Viimase kahe kasti ajal tuli välja, et Lucasel oli sama märge, mis mul niiet ma jooksin Lucase eest sinna taha koguaeg, supervisorid ja kõik vabandasid, aga see mu kaotatud aega tagasi ei toonud. Aga mis teha, homme ehk enam ei pea sinna jooksma. Küsisin supervisori käest, et kas ma saan selle töö endale kui Halliki minema läheb lubas mõelda selle peale. Ma nii loodan, et saan sest see pakkimine ei istu mulle absoluutselt.Lucas rääkis põllu peal, et läheb surfama, peale pakkimist küsisin kas võin kaasa tulla, sest ma tahan rohkem inglise keelt rääkida. Ma teadsin, et Triin, Emil ja Halliki lähevad poodi ja mul oleks ka tegelt vaja olnud minna aga kannatan neljapäevani ära. Sõitsime peale tööd kohe minema, esimene rand on siit 45km kaugusel, niiet üpris pikk maa minna. Käisin ujumas ja võtsin päikest see aeg kui Lucas surfas. Kui ta lõpetas siis näitas natuke mulle ka kuidas lauda kasutada.Rand oli supper ilus, ja nii rahusatv ja lõõgastav oli seal olla. Lained olid nii ilusad aga samas nii hirmutavad, sest kui puusani vees olid siis võis vabalt üle pea tulla mõni laine, ja üleüldse tõmbavad kaasa tugevasti. Ei tahtnud üldse mõeldagi, et peab tagasi farmi minema. Lucas ütles, et läheb teisipäeval jälle kui ma kaasa tahan minna. Tagasi tulles ostsime alkoholi poest siidrit ja õlut. Peale siidri joomist tuli suur uni peale aga ma tahtsin veel pesema minna ja süüa, sest kõht oli nii tühi. Lõpetasin pesemise õigel ajal, täpselt siis kui Triin ja teised sööma läksid, niiet läksin koos nendega sööma. Ma läksin eile juba pool 8 magama ja selline tunne, et lähen täna samal ajal, hull väsimus on peal, rannaskäik väsitas ära ma arvan, sest ma olen harjunud peale tööd ainult lesima. Rääkisin skypes emme, Roosi ja Alissaga nii vahva oli näha neid. Näitasin neile oma tuba ja õues ka põhilisi maju. Alissa ütles mitu korda tule välja, nagu et ma sealt skype kastist välja roniks ja siis mitu korda ütles tule siia. Ma nii igatsen oma Lissut, ta kasvab nii ruttu ja ma ei näegi seda.

17.märts Läksin jälle eile pool 8 õhtul magama sest mul oli räige peavalu. Ärkasin öösel kahe ajal üles ja polnud ära läinud niiet võtsin rohu ära. Kui hommikul üles ärkasin oli ikka veel peavalu ja nii vastikult uimane olla sellepärast, et oleks tahtnud lihtsalt voodis lesida. Hommikused tõusmised lähevad iga korraga aina raskemaks. Mõtlesin, et korjan aeglases tempos täna sest mul pea valutas veel kaks esimest vagu, aga ma ei suutnud aeglaselt teha ja korjasin uue rekordi maasikaid täna. Täna tuli esimest korda vihma, niiet muusikat ei kuulanud ja rääkisin inimestega juttu hoopis. Supervisoriga rääkisin ka jälle pikalt, sain teada, et ta korjas ka kolm esimest hooaega maasikaid enne kui temast ülevaataja sai, nüüd on 7 aastat ülevaataja olnud. Hooples, et ta oli kõige kiirem ja parem korjaja ja pakkija, naersin ainult selle peale ja küsis kas ei usu. Paar vagu hiljem otsustasin kiusata teda, sest ma tahtsin puhata ja ütlesin, et ma ei usu kui ta mulle ei näita, siis ta korjas minu eest 4m kuskil lausa, kui püsti tõusis siis ütlesin korja veel natuke, siis sai pihta et ma tahtsingi et ta mul korjata aitaks. Ühe vao ajal ma ei pannud tähele, et kõik olid liikunud ja üks vagu jäi tühjaks, siis ta küsis mis see siin on, siis ma ütlesin et ta viimase siia vahele kutsuks. Ta muidugi kutsus bossi ema ja ütles, et mina tahan et ta siia tuleks, suutis tagasi kiusata. Viimane vagu sattusime Hallikiga üksteise lähedale ja siis jutustasime ja siis see supervisor küsis Halliki käest kuidas on Eesti keeles, et jää vait ja korja ja siis ütles mulle selle edasi Eesti keeles, mul oli nii naljakas kuulata kuidas ta seda ütles. Kurjem supervisor on ka väga palju rääkima hakanud, enam polegi nii vaikne. Ma nii lootsin, et inimesed korjavad viimane vagu hästi kiirest niiet ma ei pea korjama, vaid saan istuda ja maasikaid süüa aga supervisor hüüdis oma vennale, et vaata et ta kindlasti korjaks. Ma ei saa aru miks see nii oluline on, sest see on ju mu oma asi kas ma tahan raha saada või ei rohkem, ma olin oma 29 kastiga väga õnnelik, seda oli rohkem kõvasti kui teistel aga pidin lõpus kaks ikka veel korjama.  Vahepeal tuli boss ja võttis Lucase endaga kaasa, Halliki ütles mulle vaata et nüüd on kolm autot. Üks Afganistani oma kuulis seda ja  ütles Eesti keeles järgi kolm autot ja küsis, mis see tähendab :D Küsisin supervisori käest, miks Lucas minema viidi, ütles et ta oli liiga halb korjaja, et ta teeb teist tööd nüüd ja ütles, et ma olen järgmine, saatsin ta metsa ja ütlesin et ma olen parim korjaja siin põllul. Hiljem kuulsin Lucase käest, et sai tunnipalga peale ja ta teenib nüüd täiega palju. Aga ta saab seda ainult mõned päevad nädalas teha. Kohe oli näha, et ma jooksin eile Lucase eest ka pakkimisel, sest täna oli mul ainult ühel karbil viga ja see oli ka see, et liiga raske oli. Supervisor tuli ja ütles mulle midagi, ma ei saanud pihta, see oli inglise keeles mingi kõnekäänd või midagi ja küsisin, mis see tähendab siis ei öelnud mulle vaid ütles bossi emale jälle, et see naine ei oska pakkida, gaad ta kiusab mind topelt tagasi, sest ma pakkisin täna jumala ideaalselt ja nüüd bossi ema vist arvabki, et ma ei oska pakkida:D Lõpetasime pakkimise kell kolm,  tegin maasikamoosi jälle ja hakkasin kokkama. Mul oleks hädasti poodi vaja, söök on täiesti otsakorral. Pesime Hallikiga käsitsi töö riideid, ja David tuli ütlema, et me ei tohiks nii palju vett raisata, sest nii pikalt polnud vihma ja vesi on otsa lõppemas. Minu jaoks on see nii naljakas, sest Eestis ei pea kunagi muretsema, et vesi hakkab otsa saama. Halliki proovis mulle patsi ka vahepeal teha ja siis läksima teed jooma ja kooki sööma. Kook oli imehea, aitäh Halliki. Täna tuli üks uus hiina pliks ja siis ühe itaalia poisi sõber ka itaallane ja poiss. Kui ma süüa tegin siis mõtlesin kuhu ma sattunud olen, ümber ringi oli itaalia ja hiina keel ja ma veel tulin inglise keelt praktiseerima, mõnusa koha valisin küll. Rääkisin õues natuke aega Lucase ja itaalia poistega, soovisin edu homseks tööpäevaks, vaene poiss ei tea mis teda ees ootab ja ta on täiega pikk ka, ma arvan et kõige pikem siin, niiet ta on veel raskem korjata. Täna pole jälle interneti ja lähen jälle vist vara vagama, sest midagi muud pole siin teha, sest kui ma raamatut lugema hakkan siis tuleb raudselt kiiresti uni peale.

Igapäevane maiustamine 

Pildiallkirja lisamine

Midagi Eesti lähedalt

Halliki tehtud kook, super oli ;) 

Kuuma päikese eest merre sukeldun ma

12.-14.märts

12.märts Ma mõtlesin, et kirjutan nüüd päevad kokku, sest päevad hakkavad olema ühesugused aga ikka leian, et midagi on kirjutada. Kirusime hommikul tööd nagu ikka aga kui pihta hakkasime läksime vooluga kaasa ja töö ei tundu nii hull. Kui siis algul ainult sellepärast, et lehed on märjad ja siis on nii külm ja pärast on nii palav ja selg on nii haige. Täna siis supervisor pani mulle hüüdnime, kutsus mind tibuks, tükk aega mõtlesin kas kuulsin õieti. Triin oli minust paar vagu kaugemal, kui ta minu juurde tuli ja siis hakkas jutustama küsis, kas mulle see töö meeldib vastasin talle seekord, et ma arvan et kellegile ei meeldi see töö ta ainult naeris ja ütles et jama, kõigile meeldb. Ütlesin ka talle, et ainuke hea asi siin on mu tuba ja voodi. Kuidagi läks jutt telekale ja küsis mis filmid mulle meeldivad ütlesin, et komöödia ja armastus filmid. Siis ta seletas mulle ühte filmi ja jutustas veel natuke ja liikus edasi. Kui kaste viima läksin siis Triin küsis, mis ta kutsus sind kinno, et filmidest rääkisite ? Naersime kahekesi selle üle, et see supervisor täiega flirtida üritab. Kui viimased kaks vagu olid siis läksin kaste vahepeal viima ja siis supervisor ütles, et tee nüüd hästi kiiresti, küsisin miks ta vastas et tal on kõht tühi ja tahab sööma juba minna. Ütlesin selle peale, et tule ja aita mind siis, ta hakkas naerma selle peale. Sellepeale ütlesin, et kõigile pidi ju see töö meeldima, mis sul siis viga on. Ta ütles, et see pole teiste suhtes aus ja kes siis kontrollima hakkab vastasin, et ma võin vabalt ta tööd teha, lihtsalt jalutada ja vaadata kuidas teised korjavad ja karjuda terve aeg, rohelisi korjata ei tohi kast läheb maha, väiksed tuleb maha visata ja üleküpsenud ka, lihtne ju :D  Enamus kasutavad ühte põlvekaitset ja toetuvad põlvele või teevad kükikil vahepeal, ma olen ainuke kes koguaeg kummargil on, sest muidu ma teeks aeglasemalt ja siis viimase vao peal hakkasin kaste ära viima ja Triin hakkas täiega naerma ja ütles et peaks filmima mu kõndimist, täielik vanamuti kõnnak, ja iga sammuga saab selja sirgemaks. Kahekesi täiega naersime seal põllu peal seda ka, et kõik tualetis käigud tuleb kellajaliselt paika panna, sest vetsu saab ainult hommikul vara, lõunal ja õhtul. Supervisor pärast uuris ka, mis teil seal nii naljakat oli aga ma ei hakanud seletama, sest tahtsin ühe kasti veel korjata. Kuna ma teadsin, et rohkem kaste teha ei jõua, enne tulevad kõige kiiremad appi, siis viimase kasti korjasingi väga täis, istusin kuskile samale maale, kus Triingi oli ja hakkasin maasikaid sööma. Kahekesi naersime kõva häälega seal ja jutustasime, tavaliselt tuleb supervisor ütlema, et korjake aga seekord ta lihtsalt istus auto juures ja naeris selle peale, et meie lõkerdasime seal vao vahel. Vahepeal üks vist tahtis öelda, et seal saab veel korjata aga ta inglise keel oli nii halb, et tema ei saanud midagi aru ja meie ei saanud temast niiet naersime juba kolmekesi seal. Igatahes igapäevaga läheb olemine lõbusamaks, niiet ei olegi kõige hullem see korjamine enam. Aga täna pakkimine ei olnud üldse nii vahva, sest koguaeg sama töö ja tüütab ära juba aga ei saa oma vastas oleva paarilisega jutustada ka muidu ei tee tööd nii kiiresti. Supervisor käis ka kaks korda mu juures, küsis kas kõik korras ja siis kas ma lubadusest kinni pidasin, kuna see on juba vana asi, siis me arvame, et ta tuleb sellepärast seda ütlema, et lihtsalt rääkida saaks:D Tööpäev lõppes kell 2, võtsin jälle maasikaid, et moosi teha kui supervisor tuli ja midagi jälle jutustama hakkas, küsis mis teed nende maasikatega ütlesin, et moosi ja siis hakkas mingist koogist jutustama. Andsin oma viimase paberi ka ülemusele ära sest homme on palgapäev, juhuuuuuu. Itaalia tüdrukud ja Lucas läksid randa, kuna neil oli auto täis, siis pidin leppima maja taga päikese võtmisega, võtsin poolteist tundi päikest ja läksin oma tuppa ja oh seda õnne ülemus oli mu tuppa kirja pannud, mu pangakaart oli lõpuks kohal, ma olin nii õnnelik, sest arvasin, et see jäi postkontorisse kinni. Läksime Hallikiga kööki, ma hakkasin sööma ja siis praadisime suvekõrvitsat munaga homseks lõunaks. Käisime jalutamas, ülemus sõitis atv-ga vastu ja küsis ka kas see oli see sama kiri mida sa nii väga ootasid.Jutustasime Davidiga veel  natuke ja kell oligi juba kuus ja internet oleks pidanud tulema aga ei miskit olin nii pettunud, et läksin uuesti kööki sööma, nüüd sõid juba Triin ja Emil ka jutustasin nendega ja võtsin tee tuppa kaasa. Interneti polnud ikka, läksime Hallikiga siis välja laua taha istuma Monkey ja üks aasiakas olid veel seal, hakkasime nendega rääkima ja kirusime, et netti pole. Jutustasime pool tundi ja mõtlesime, et lähme tubadesse, et äkki on nett tulnud aga ikka ei miskit L Triin ja Emil võtavad homme vaba päeva, niiet lähme Hallikiga kahekesi põllule. Ma isegi ei taha mõelda selle peale, et ma pean jälle pool 5 tõusma, aga enne 9 magama ka minna ei taha, sest siis ainult magaks ja töötaks ja nii oleks ka nõme.

13.märts Päev algas samamoodi nagu kõik viimased päevad, ainuke erinevus oli see, et oli palgapäääääev. Nii naljakas, et ma teenin 6 päevaga sama palju, kui on  Eestis kuu miinimum palk. Ja päevad on ka suhteliselt lühikesed, enamus aeg 6 tundi, mõni üksik päev on peaaegu 8 tundi.Austraaliaga võrreldes teenime siin vähe aga nuriseda pole siin midagi, küll tulevad paremad päevad ka. Õnneks siin ei ole kuskil raha laristada. Peale tööd magasin kaks tundi ja peale seda olin netis.

14.märts Kuna eile päeval kaks tundi magasin siis õhtul oli raske magama jääda ja ärkasin öösel mitu korda üles. Kõik mu unenäod Austraalias on olnud väga imelikud. Kirjutan eilsest unenäost lähemalt sest see on meeles veel. Me olime nagu Eestis samas nagu ei olnud ka. Igatahes lõpetasin kuskil töö ja läksin Anu, Agrise ja Agnesega kuskile linna vahele sõitma. Kuna me linna ei tundnud siis eksisime mitu korda ära. Mul oli süles imik, kes oli nagu minu oma samas nagu ei olnud ka. Ma ei teadnud, nagu ma oleks sünnitud aga laps oli nagu minu, ma kallistasin,musitasin ja kussutasin seda beebit. Ma armastasin teda väga aga kui koju läksime panin ta oma voodisse magama ja mu ema tegeles temaga edasi, sest ma hakkasin oma asjadega tegelema. Kahjuks edasi ma ei näinud sest siis oli äratus juba. Nii tahaks kaua magada, hommikul ärgata on nii raske. Võtsin end kokku ja korjasin täna hästi palju jälle. Supervisor kiusas ka mind jälle, kattis paberi peal ühe tulba kinni ja ütles, et ainult 15 oled korjanud, tegelt olin 27 korjanud. Mu selg ei harju sellega kunagi ära, nii raske on selga sirgu saada ja selg valutab kogu päeva, isegi niisama kõndides. Täna rääkis see kurjem supervisor ka minuga, küsis kas ma olen seda tööd enne teinud, et nii kiiresti teen, ütlesin et see mu esimene farm ja et ei ole. Ma jõuan alati oma vao ära teha ja kiirematega tühjale vaole minna või teisi aitama. Kui oma asju ära panin siis üks kashastani oma ütles eesti keeles ilus naeratus, ma nagu tükk aega mõtlesin kas kuulsin õigesti, küsisin kus seda õppis ütles et oli Halliki käest küsinud aga muidu on eestlased enne ka talle siin sõnu õpetanud, näiteks oskas ta öelda ma armastan sind. Pakkimine ei läinud täna kuidagi, töö on nii igav, et lihtsalt ei viitsi teha enam. Alguses kui tulin siia siis täiega ootasin, et saaks pakkima, sest ei tahtnud põllul korjata ja pakkimine oli lihtne. Lõpetasime kuskil pool kolm, peale seda käisin pesus, käisime Hallikiga söömas ja istusime väljas laua taga sest mul olid mõned küsimused inglise keele kohta, mida tahtsin vihikusse üles märkida. Peale seda läksime oma tubadesse, lugesin raamatut ja uni tuli peale, kell oli 5 juba niiet enam polnud mõtet magama jääda, läksin tegin omale köögis kohvi ja läksin välja laua taha istuma. Lucas ja Fiilos istusid ka seal ja hakkasin nendega jutustama, Lucas läks suhteliselt kohe ära aga Fiilosega jutustasin üle tunni aja, sain lõpuks oma inglise keelt praktiseerida, sest ma räägin ikka liiga palju eesti keelt, sest siin on eestlased. Triin, Emil ja Halliki lahkuvad järgmine laupäev, nad said kuskile viinamarja farmi tööd, niiet siis saan inglise keelt palju rääkida. Ma nii loodan, et saan Halliki töökoha endale, sest Halliki peale korjamist ei paki nagu kõik teised, vaid tal on tunnitöö, mis on ülilihtne ja teenib rohkem, kuigi me rabeleme täiega. Ma ei kahetse kunagi, et esiteks Austraaliasse tulin, sest see annab nii palju kogemusi, ma ei kahetse et siia farmi tulin, sest kõik mis ei tapa teeb tugevamaks, ja ei kahetse et lapsehoidja ameti pealt ära tulin, sest nüüd olen ma nii palju tutvusi saanud. Seal ma töötasin igapäev 12 tundi, millal ma neid sõpru veel saanud oleks, sest peale tööd olin alati laip ja hommikul oli vara äratus.

9.-11.märts

9.märts Hommikul oli ikka samal ajal äratus, algul tundus et tuleb päikseline päev aga õnneks ilm oli siiski tuuline ja pilvine. Nägin unes Anut ja Alissat, tegime plaani, et läheme ujuma sest mul on vaba päev ja saan kaua magada.Aga ärkasin pool 5 äratuse peale üles ja mõistsin, et kauem magamisest võin unistada, tööle minek, nii suur pettumus oli, et see ainult uni oli. Muusika ja hea ilm on ainukesed head asjad veel selle töö juures. Muusikaga läheb korjamine kiiremini ja annab motivatsiooni juurde, niiet täna ma olin veel parem korjaja. Sama palju tunde tegime tööd kui eile aga täna korjasin 29 kasti ja pakkisin 27, niiet mõlemat 4 rohkem. Ma korjan praegu juba rohkem kui eesti tüdrukud ja itaalia tüdrukud ja poisid, mõnest pilukast olen ka kiirem, aga olgem ausad nad on korilasteks loodud. Peale tööd tegin omale maasika moosi terve suure kausi täie ja siis ilusamad võtsin enda tuppa näksimiseks. Käisin pesus ja käisime Hallikiga söömas. Hiinlased on tegelt väga toredad, Jay pakkus meile enda tehtud salati maitsta ja Monkey pakkus shokolaadi kooki, ja vastusega ei aitäh nad ei lepi. Kuna neil on nii pikad ja keerulised nimed, siis on nad siia endale ise inglise pärased hüüdnimed mõelnud. Jay ütles ka oma nime ja minu jaoks oli ta nimi nagu terve lause hiina keeles. Kui eile ja hommikul oli nii, et ma mõtlesin et ei pea siin kaua vastu siis täna on kuidagi enesetunne parem. Eile sõin juba masendusest oma toas igast asju näost sisse, sest kass oli peal. Täna tulin põllult väga õnnelikult ära, see vagude vahel küürutamine ununeb nagu ära ja siis hiljem mõtled, et kõige hullem ju polnud. Niiet täna ma olen väga positiivne ja naudin isegi siin olemist, aga kes teab võibolla homme on jälle kiisu peal. Nüüd on mul pakkimisest õlad ka kael ka valusad, igatahes valus on siiani igaltpoolt. Ülemus käis ka vahepeal rääkimas tahtis mingit pensoni numbrit ka veel saada, ütlesin et uurin äkki on netipangas siis kirjas.

10.märts Kuna ma eile õhtul kohvi jõin siis käisin mijon korda tualetis, läksin 10 magama ja kell 1 öösel ärkasin jälle pissihäda peale üles, kuna väljas on külm siis polnud ahvatlev sinna vetsu kõndimine aga midagi polnud teha. Kuna kui kell üks on siis tead, et saad nii vähe magada siis oli hirm, et äkki ei jää enam kohe magama, aga õnneks jäin. Hommikul ärkasin enne äratust üles, hetk peale seda oli naabrite äratus, sain aru et kohe tuleb siis ka minu äratus. Väljas oli jälle väga külm, mingi 10 kraadi on vist hommikul vb isegi vähem, maasika lehed olid ka kõik märjad siis käed ja varbad külmetasid. Aga päeval läheb jälle nii palavaks, et ei suuda kuidagi olla. Täna oli siis lühike päev ja pidi eriti pingutama, et keegi korjama ei tuleks, vagusi on sama palju aga erinevus on see, et maasikaid on vähem. Ma alustasin reedel lühikese päevaga kui korjasin 13 ja pakkisin 12, täna korjasin sellel lühemal päeval 21 kasti  ja pakkisin 19 kasti, vahe on ikka suur. Lõpetasime töö kell 1 ja peale tööd käisime pesus ja läksime linna poodi Triinu, Halliki ja Emiliga, nii hea oli farmist minema saada korraks. Esimene pood on meil siin 30 km kaugusel, niiet me suhteliselt keset tühermaad. Nägime tee peal surnud emu ka, ma näen alati kõiki uusi loomi surnuna. Tagasi farmi jõudes sõime ja läksime õue laua taha istuma, lollitasime seal just kui ülemus atv-ga sinna sõitis. Pani asju lukku ja siis rääkis, et kuskil läks lennuk kaduma üle 1000 inimesega. Ma ei suutnud suud kinni hoida ja ütlesin, et ma ei julge enam lennukiga tagasi Eestisse sõita, küsis kas jään siia, Emil muidugi viskas nalja, et bussiga läheb. Krõpsusööja Fiilos tuli ka meiega juttu ajama ja Lucas otsis oma sõrmust ja oli õnnetu, mul oli kahju temast, see tähendas talle palju.David oli mu nahktagi ka kätte saanud ja oli mulle voodi peale pannud, kui tänama läksin siis ütles kohe, et pean 20 dollarit maksma nüüd ja siis hakkas naerma, õnneks olen ma juba aru saanud, et ta teeb tihti nalja ja sain naljale pihta. Ta lubas mul on sviitrit edasi kanda, mul oli hea meel sest tagiga põllu vahele eriti minna ei taha. Täna oli korjamine jälle parem, ma vist olen harjunud nüüd sellega juba ja üritan mitte mõelda kui raske see on, kuigi viimase kolme vao ajal tunnen, et kui kaste hakkan viima, et selga enam sirgu ei saa. Praegu olen mõtlema hakanud, et võibolla kannatan isegi kuu aega ära siin aga eks paistab J  Hakkasin just postitusi blogisse panem ja nüüd kadus nett ära,oijah närvi ajab, kui maksad neti eest ja see on kas üliuimane või üldse kadunud. Lähen valmistan teed omale ja toon maasikaid näksimiseks.Kuna nett tagasi ei tulnud, siis vaatasin ühte sarja läpakast ja jäin kell pool 9 magama, järgmine päev kuulsin Hallika käest, et nett oli kell 9 tagasi tulnud aga kuna ma olin nagunii nii väsinud siis polnud kurb ka, et netis ei olnud.

11.märts Hommikul tõusmised lähevad raskemaks, nii tahaks magada vähemalt kella 8ni hommikul seegi teeks õnnelikuks. Aga nüüd on juba harjumus sees ja ärkan alati enne äratust juba. Kui tööle jalutasime siis jalutas rebane koos meiega, Eestis arvaks kohe et marutaudis, et nii lähedal aga siin on see normaalne kui 3m kaugusel on rebane, kes ei karda meid. Kirusime jälle enne alustamist kui nõme ja raske see töö on aga see käib asja juurde, sest alati kui ma korjan juba siis mõtlen et pole nii hull midagi. Täna oleks pidanud pikk päev olema, aga maasikaid oli vähem või korjajaid rohkem igatahes põllu pealt ära tulime pool 12 juba ja korjasin isegi ühe kasti vähem kui eile. Täna võeti kast arvestusest maha, kui oli liiga oranze maasikaid sees, mul läks ka üks maha sellepärast, nagu et saab vähem raha selle eest. Aga siis kui ma pakkisin siis tuli supervisor, tõmbas mu kõrvaklapi peast ära ja ütles, et ei võta mul seda kasti maha kui luban, et homme seda ei juhtu ja pilgutas silma. Ma tean, et paljudel läks mitu kasti maha, küsisin pärast Emili käest kas ta ka kastid tagasi sai siis ütles, et ei saanud, järelikult sain ainult mina :D Üks minu vanaisa vanune supervisor on ka nii tore pakkisin maasikaid ja siis tema nagu toob kaste ette ja siis kinkis mulle ühe ilusa suure maasika, mis meenutas südant. Need supervisorid on üldse hästi toredad vahepealt kui põllul korjan siis tulevad ajavad juttu, üks küsis kui  vana ma olen siis ütlesin et 19. Vastas selle peale pullshit, how so young can come to Australia at all, I didn`t know that. Ühesõnaga ma olen pesamuna siin põllu peal. Need supervisorid kontrollivad kõikide vagusid ka aegajalt ja siis toovad sulle kasti, kui oli kahe silma vahele midagi jäänud ja kasti sisse kontrollivad ka aegajalt, et liiga pisikesi,vanu ja väheküpsenuid poleks. See sama sõbarlik supervisor teeb silma vist, kui ära hakkasime minema siis naeratas mulle läbi auto küljepeegli ja koguaeg pilgutab silma :D Ja kui täna kaste viima läksin siis ütles Miss Anna-Liisa ma ei räägi enam sinuga, küsisin miks mis ma tegin, siis ütles, et see olin nali ja siis küsis kas sa tahad, et ma sinuga räägiksin. Üleüldse see on nii naljakas, kui hüüab kuskilt vao vahelt Miss Anna-Liisa ta nagu hääldab nii armsalt mu nime:D Ütleme nii, et tegelt ilus mees on, täpselt nagu mehhiko seebikast need armsad mehed. Pärit on ta siis kashastanist ja teine supervisor on ta vend, see pole üldse nii sõbralik. Esimesel päeval küsis nime küll ja jutustas natuke aga järgmine kord juba ütles, et kuula muusikat ühe kõrvaklapiga, muidu sa ei kuule mis ma sulle räägin ja siis kuna ma kiire korjaja olen siis kontrollib tihti minu vagu nagu ma teeks lohakalt, õnneks ta pidi pettuma, sest ta ei leia kunagi midagi mu vao pealt. Pakkisin see eest täna rohkem kui tavaliselt, kui tavaliselt korjan rohkem kui pakin siis täna oli vastupidi. Tööpäev lõppes pool 3 siis ja läksin tunniks ajaks päikest võtma, rohkem ei kannatanud olla sest kõht läks tühjaks. Uskumatu, et ma olen siin 5 päeva töötanud juba, aeg läheb päris kiiresti tegelikult, pool päeva töötad,siis sööd, natuke aega netis ja magama ära juba. Ootan millal nett tuleb, et postitused üles panna, kui midagi õhtul veel toimub siis kirjutan järgmisesse postitusse:)

Hommikul pool 6 jalutame põllule kõik 

Ühed läksid kaklema kättpidi ja siis oli mingi suurem jutuajamine seal

Lõpp isegi ei paista

Nii me siis sõidame tagasi

Pakkimine

Minu koht, ma olen ainult piltidel näinud ja selline tunne nagu töötaks made in china

Pärast pikka tööpäeva põllul ikka naertame kuigi pakkimine on alles ees

6.-8.märts ja nägemist Perth :)

6.märts Hommikul ärkasin pool 7 ja panin viimased asjad kokku.Jõime rõdul kohvi ja sõime stritslit, samal ajal postitasin õele sünnipäevaks pildi ära ja lugesin uudiseid. Kell pool 8 startisime bussijaama poole, eksisime korra ära ka sest tema GPS ei näidanud päris õigesti ja minu omaga jõudsime ilusti kohale. Raido andis mulle ka oma kärbsevõrgu, sest farmis pidi neid nii palju olema, et ronivad suhu ja igale poole. Lasin oma pileti välja trükkida kassas ja oligi jäänud veel pool tundi. Raido ootas selle aja ära, et kindel olla et ma õige bussi peale lähen. Bussiga sõitsin 5 ja pool tundi, lugesin raamatut ja kuulasin muusikat enam jaolt, kuna närv oli sees siis sõit läks kiiresti. Vahepeal oli tanklas üks peatus ka niiet inimesed said tualetis käia või näksimist osta. Mul oli nii heameel, et keegi mu kõrval ei istunud, sai kõvasti laiutada. Helistasin tund aega varem farmerile ka, et kindel olla et keegi mind seal ootab. Läksin bussi pealt maha ja üks vanem mees tuli mulle vastu siis, aitas mu kohvri bussi peale tõsta. Nägin kui buss ära sõitis siis tuli meelde, et unustasin oma tagi bussi ja ütlesin talle seda kohe. Ta helistas Albany bussijaama ja ütles, et homme saame selle kätte. Mehe nimi oli David ja tema on see, kes sõidutab inimesi korra nädalas poodi ja siis korjab bussijaamast peale ja siis teeb vahest moosi siin marjadest, mis on koledamad. Tee peale rääkis, et siin praegu kaks eesti tüdrukut ja poiss ka ja et saan nende kõrvale toa. Kohale jõudes andis ta mulle voodiriided ja sain isegi tutika padja, millel oli kile ümber alles. Toad nägid väga ilusad välja ma olin nii rahul, et tulin siia. Esimest korda üle pika aja tundsin, et nüüd hakkab asi üles poole minema, sest raha siin kulutada pole kuskil ja hakkab ainult sisse tulema. David viis mu sinna kus kõik maasikaid pakkisid ja näitas kus eesti tüdruk on. Natuke jutustasin ja siis läksin oma tuppa asju lahti pakkima. Üsna pea lõpetasid nad töö ja rääkisin eesti tüdrukutega, tuli välja et hoopis rootsi poiss ja elab Triinuga koos. Nad seletasid põhilised asjad ära siin, tuli välja, et palk pole üldse sama mis kodulehel kirjas. Palk on väga väike Austraalia kohta. Käisime söömas kõik koos ja mingi aeg vajusid kõik oma tubadesse. Levi pole siin telefonil absoluutselt, niiet telefoniga pole siin midagi teha. Wifi tuleb ka ainult kella 5st ja kestab kella 11ni ja on ka maailma uimasem ja paljudesse kohtadesse ei lase. Lugesin selle inglise keelse romaani läbi, ja olin nii kurb et sellel teine osa veel ja ma ei tea, mis edasi saab, sest see raamat meeldis mulle väga. Kell 9 panin tule kustu ja kavatsesin magama jääda, nagu ikka uutes kohtades sai poolteist tundi voosid mugavat asendit otsides ja lihtsalt mõtiskleda. Muide ma olen siin samas farmis, kus Eestlased üritasid bossi ja tema last põlema panna, väga häbi hakkas kui seda kuulsin, niiet meie peame maine jälle üles tõstma.

7.märts Okei, hommikul pool 5 oli siis äratus, tõusmine oli enam vähem, kuna minu jaoks uus asi siis ei olnud tõusmine nii väga raske. Keetsin putru endale ja sõin, siis hakkasin pikki riideid selga endale otsima, sest ilm on siin imelik, päeval on nii palav, et ei saa kuidagi oldud aga hommikul on täiega külm. Panin Davidi antud fliisi selga endale, natuke suur on aga ajab asja ära. Pool 6 hakkasime siis kõik koos põllu poole kõndima, kuskil 700m ma arvan. Siis tuleb kaks autot koos korjamisasjadega, kõik pilukad jooksevad, et esimesena saada ja ruttu pihta hakata, nad lähevad varem kohale ja valivad vao ka endale. Pool 5 on väljas kottpime aga kui põllule jõuame on täitsa valge juba. Peale minu oli ka üks itaaalia poiss uus, meile siis õpetati alguses. Kuidas õigesti neid maaikaid noppida, nii et see roheline leht ära ei tuleks ja siis et vanad ja liiga väiksed tuleb maha visata. Kaks kasti tuli panna sinna korjamis asja sisse, et kui üks täis, saad selle maha jätta ja hiljem kaks korraga viia. Oleks siis nii olnud, et on aega rahulikult korjata, oleks töö vist vähe mõnusam aga siin on nii, et kui kiiresti ei tee tulevad pilukad ja korjavad kõik sinu eest ära.Maasikaid pead sa põõsaste seest otsima, sest need on sügaval peidus. Mitte ühtegi pausi pole, wc-d pole, ei saaks kasutada ka, isegi selga ei saa sirutada, ilma naljata. Kui ma algul arvasin, et ma olen siin hooaja lõpuni ehk juuni alguseni, siis pärast esimest vagu mõistsin et kui ma siin kaks kuni kolm nädalat vastu pean siis olen väga tubli. Vao pealt sain kaks kasti maasikaid, vahepeal tuli vist osegi kolm, algul teed ühe poole vaost ja siis tuled teispidi tagasi, vagu on päris pikk ja igaüks siis saab siis terve päeva peale 6 vagu korjata. Esimene kord tulid pilukad mu vao peale, teist korda enam ei lasknud, tõstsin tempot kõvasti. Siin on nii hull tempo taga, et see on uskumatu, nagu orjalaager. Kastide peal on siis numbrid, kui kastid ära viid paned numbri paberile oma nime taha kirja. Täna oli lühike päev ja lõpetasime põllul kuskil veerand 11, kõik istusime autode peale, mis meenutas täpselt orjabussi, kus inimsed istuvad. Pool tundi oli pausi, et süüa ja teha mis soovi on, aga pilukatel jälle nii kiire, et põhimõtteliselt sa ei jõua midagi teha ja lähed vooluga kaasa lattu sest muidu teevad jälle töö eest ära. Laos on igal ühel siis oma koht, laua peal on kaal ja karbid. Markeriga tõmbad tervele karbi reale tähise, et kasasthani omad teavad, et see sinu on. Ühesõnaga kastid tuuakse laua peale ja siis pead sorteerima hakkama, seda tuleb ka ülikiiresti teha, muidu pilukad teevad töö eest ära ja ei teeni midagi. Kui karp täis siis paned lindile ja siis see liigub nende kasasthani onude juurde, kes kõik üle kontrollivad ja siis kui midagi valesti on siis hüütakse näiteks, sinine keskel, hästi palju on erinevaid markereid ja tähiseid ja siis kui kuulub sulle pead sinna minema. Pakkimine pole ka nii lihtne nagu tundub, karbi põhi peab täidetud olema, roheline peab küljes olema, liiga väiksed ja koledad tuleb välja sorteerida, karbid on kahe erineva suurusega, kaal peab kindel olema, rohelised lehed ei või üles poole jääda jnejne, siis hüütakseka kui kuskil on natuke karbi pihtas või vahele jäänud natuke. Esimene päev korjasin ma siis 13 kasti ja pakkisin 11 kasti. Kasti hind pidi kuskil mõne dollariga olema, igatahes väga vähe suure kasti kohta. Ühesõnaga päeva lõpuks ma enam nii positiivne polnud, kui ma siia tulin. Lõpetasime kogu töö kell pool 1 päeval juba, käisin peale seda pesus ja sõin ja läksin magama kaheks tunniks. Kui ärkasin käisin jalutamas, et levi leida kuskilt ja leidsingi. Nägin oma esimese känguru ka ära ja kusjuures väga lähedalt, hüppas väga lähedalt võsast välja, ma ei julgenud pilti ega midagi teha, sest kartsin et tuleb kallale, niiet hakkasin kiire sammuga farmi poole tagasi liikuma. Oma tuppa tagasi jõudes oli juba internet, siis hakkasin seal tšillima, vahepeal käis boss ukse taga ja palus et lepingu ära täidaksin. Kell pool 10 oli aeg jälle magama jääda. Kui ma algul mõtlesin, et hakkan siin jooksmas käima ja tervislikult toitum, siis see mõte jäi sinna paika, praegu üritaks võimalikult vähe toidu peale raisata, et saaks varsti kuskile edasi liikuda. Niiet tere tulemast tagasi nuudlid !!!!

8.märts Hommikul oli ärgata raskem, sest teadsin, mis mind ees ootab. Voodist oli raske püsti saada, sest kogu mu selg, tagumik ja ülejäänud kohad olid väga haiged. Läksin siis jälle putru keetma ja oli aeg põllule liikuda. Muutunud polnud midagi töö oli ikka sama raske ja väga kurnav seljale, vahepeal ei saanudki sirgu selga selga sest nii valus oli. Õnneks on mõlemad päevad ilmad head olnud esimene päev oli küll kõrvetav päike aga tuul oli jahe aga täna oli pilvine. Täna sain vao pealt rohkem kaste, mõne pealt lausa 6, seekord kuulasin muusikat ja üritasin veel kiiremini teha, sest muidu ei teeni ju midagi. Lõpetasime põllul veerand 1 ja siis oli pool tundi pausi jälle, seekord pakkisime ka kauem, kuskil kolmveerand 4 lõpetasime töö, korjasin siis täna 25 kasti ja pakkisin 23, mis pidi väga hea olema. Triin ja Hellika on siin kauem olnud ja ei korjanud ka nii palju kui mina, väga uhke tunne oli. Ja Triin pakkis ka sama palju kui mina ja mind täna kutsuti ainult ühe korra sinna, sest üks maasikas oli vahele jäänud, aga teised jooksid päris tihti sinna. Hellika ei pakkigi üldse, sest ta vist ei saanud sellega väga hästi hakkama ja nüüd ta korjab laudade pealt marju ära ja saab tunni palka, mis mulle tundus, et tuleb parem ikkagi kui meie pakkimine, mis on palju raskem. Kuna esimese päeva palk läks põhimõtteliselt majutuse peale siis otsustasin, et säästan pesu pesemise pealt raha. Kannan siin ainult kahte paari riideid, töö riideid ja siis peale tööd riided(mis on enamjaolt voodis lesimiseks). Õnneks mul on pesupehmendaja ja pesupulbri pakk olemas. Pealegi need pesumasinad ei pese absoluutselt pesu, kõik on seda tunnistanud. Peale tööd sõin ja pesin oma tossud mudast puhtaks. Vagude vahel on vahepeal muda, sest vihmutid lasevad ühe koha peale liiga palju. Täna olid õnneks kummikud mul jalas, muidu oleks sinna muda sisse ära uppunud. Andsin ülemuse naisele need täidetud paberid, sest ta oli parasjagu Davidi ukse taga lastega. Poole tunni pärast saab netti ja hakkan postitusi üles laadima, tänane plaan on ka siis netis olla ja vara magama. Siin ei saa arugi kas on nädalavahetus või mitte, nagunii koguaeg töötad, vaba päeva pole mõtet võtta, sest nagunii midagi teha pole ja kaotad ainult raha sellega. Ma kõnnin nagu vana inimene, sest selg on nii valus, üldse kükitada ja kummardada ei saa ja kõige nõmedam on see, et selg ei pidanudki sellega ära harjuma, eile üks sakslane oli viimast päeva ja rääkis, et on kolm nädalat olnud ja selg on ikka haige ja läheb aina hullemaks.

Byeeee Perth 

Nii suurt ja mugavat voodit pole ammu olnud :D

Tehke järgi, õnnelik laps hommikul kell 5, põllule minek 

28.veebraur-5.märts

28.veebruar-5.märts Päevad möödusid enam jaolt samasuguselt, hommikul ärkasin 9-10 ajal, töötasin üks või kaks kuni kolm tundi, pesin siis aknaid või koristasin telekaruumi. Käisin kaks korda rannas ka, ühe korra kahe saklsasega, kõige igavam rannas käik maailmas, sest nad ei rääkinud üldse inglise keeles ja teine kord käisin Raidoga. Üks päev oli suur tuul ja lained olid hästihästi suured ja täiega oli lainetes möllata,  aga mulle ei meeldi üldse see kui vesi suhu või ninna läheb sest see vesi on liiga soolane minu jaoks ja ajab köhima. Läksime ühest kohast ujuma ja tulime teisest kohast välja, sest lained olid kandnud üldse mujale. Lained olid nii suured, et piisas kui puusani vees olid siis oli ka üle pea vahepeal vesi. Kaugemale ei julgenud minnagi, sest mina kardan haisid väga, aga kuna oli nii tuuline ilm siis seal oli palju surfareid ja mulle räägiti, et nad lähevad esimesena sest haile meenutavad need lauad hüljest. Käisin hosteli lähedal pargis tihti sest seal oli internet. See oli nagu suur muruplats, kus oli suur ekraan nagu välikino ja siis palava ilma jaoks olid suured varjud püsti pandud. Kaks korda käisin ka pangas ja postkontoris, sest mu pangakaart polnud ikka tulnud kuigi möödas oli 12 päeva juba. Lõpuks loobusin ootamast ja ütlesin farmi aadressi kuhu lähen, et saavad sinna saata. Helistasin farmi 4.märtsil, et tulen siis homme bussiga sinna. Raido pakkus, kui me rannas käisime, et saan tema majja üheks ööks tulla, et võib mu hommikul bussi peale viia. Kuna ma kartsin, et ei leia bussijaama või jään maha siis helistasingi peale farmi kohe Raidole. Käisin Cäroli hostelis ja jätsin temaga ka hüvasti. Läksin hostelisse tagasi ja ütlesin omanikule, et lahkun nüüd. Ühe korra varem ütles mulle, et ma ei läheks ära siis kartsin, et hakkab seekord ka midagi ütlema aga õnneks tal oli ainult hea meel mu üle. Itaallane oli küll kurb kui kuulis, et ma lahkun, ju ta ikka veel arvas, et tal on võimalus. Viimased õhtud hostelis püsisin oma toas, sest see Lorenzo oli liiga pealetükkiv, tahtis üles oma tuppa lõõgastuma minna ja kui ma talle koguaeg ei ütlesin siis küsis miks, et ma olen tore poiss, haha väga vahva tõesti. Pakkisin asjad kokku ja olin nii õnnelik, et sellest hostelist lõpuks minema saan. Kell 5 võttis Raido mu hosteli juurest peale ja läksime tema juurde. Ta elas kahe aasia paariga majas, ehk üks mees ja naine ja kaks naist. Sain endale oma toa, mis mulle väga meeldis sest lõpuks sai privaatsust. Käisime Kings parkis, ehk siis Perthi linna vaadet nautimas. Tagasi tulles kokkasime veidi, tegime ahjukartuleid ja kõrvale läksid kebabi pulgad. Ma olen hakanud siin õlut jooma, eestis ei olnud see üldse nii hea aga siin palava maitseb väga hästi. Hakkasime siis homseks minu piletit tegema ja tuli välja, et olin hiljaks jäänud, et oleks pidanud hommikul tegema. Tegin siis hoopis ülehomseks sest midagi polnud teha, saatsin farmi ka kirja, et ei saanu piletit ja tulen ülehomme. Järgmisel hommikul ärkasin 7 ajal, et vaadata kas farmer on vastanud või pean helistama.Õnneks oli kiri olemas, et aitäh et teada andsid ja näeme siis ülehomme. Järgmine kord ärkasin 10 ajal, tegin kohvi ja võtsin hommikuhelbed ja läksin rõdule hommikut nautima. Siis hakkasin oma pisikese õe sünnipäeva jaoks pilte otsima, et talle midagi seinale postitada. Kuna mul ülepika aja oli wifi siis kasutasin seda targalt ära ja avasin telefonis poweri raadio appi ja läksin päikest võtma välja. Kuna väljas on nii kuum siis poolteist tundi on maksimum kui ma seal päikse käes peesitada jõuan.Rääkisin Jannega ka jälle skypes, siiamaani olengi väga tihti Jannega rääkinud, sest tal on aega lobiseda minuga. Raido oli mingi aeg koju tulnud ja tahtis poodi minna, käisin ruttu pesemas ja olin valmis minema. Ostsin farmi omale 10 pakki nuudleid ja ühe saia ka kaasa. Koorisin õhtusöögiks kartulid ja panin keema, nii kaua kui söök valmis vaatasime filmi rõdul. Raido filmi ajal tegi kana ka vahepeal valmis, niiet mingi hetk oligi mõnus söök valmis, kana,kartul, tomat ja kurk, mis meenutas väga Eestit. Jätsime filmi pooleli kuna see oli nii pikk ja sõitsime randa, et lihtsalt merekohinat kuulata, seal hakkas vist mingi üritus toimuma sest inimesed panid mingeid asju üles. Kuskil tunnike istusime rannas ja läksime koju filmi lõpuni vaatama.Olin kuskil kella 12ni netis ja jäin siis magama, sest hommikul oli vaja vara tõusta minu jaoks. Cärol kirjutas ka täpselt enne magamaminekut et ma temaga vana tallinnat jooma läheks, aga kuna ma pidin vara tõusmaja olin nii kaugel temast siis jäi ära.

Veepudelid