Elu Austraalias: 6.-8.märts ja nägemist Perth :)

6.märts Hommikul ärkasin pool 7 ja panin viimased asjad kokku.Jõime rõdul kohvi ja sõime stritslit, samal ajal postitasin õele sünnipäevaks pildi ära ja lugesin uudiseid. Kell pool 8 startisime bussijaama poole, eksisime korra ära ka sest tema GPS ei näidanud päris õigesti ja minu omaga jõudsime ilusti kohale. Raido andis mulle ka oma kärbsevõrgu, sest farmis pidi neid nii palju olema, et ronivad suhu ja igale poole. Lasin oma pileti välja trükkida kassas ja oligi jäänud veel pool tundi. Raido ootas selle aja ära, et kindel olla et ma õige bussi peale lähen. Bussiga sõitsin 5 ja pool tundi, lugesin raamatut ja kuulasin muusikat enam jaolt, kuna närv oli sees siis sõit läks kiiresti. Vahepeal oli tanklas üks peatus ka niiet inimesed said tualetis käia või näksimist osta. Mul oli nii heameel, et keegi mu kõrval ei istunud, sai kõvasti laiutada. Helistasin tund aega varem farmerile ka, et kindel olla et keegi mind seal ootab. Läksin bussi pealt maha ja üks vanem mees tuli mulle vastu siis, aitas mu kohvri bussi peale tõsta. Nägin kui buss ära sõitis siis tuli meelde, et unustasin oma tagi bussi ja ütlesin talle seda kohe. Ta helistas Albany bussijaama ja ütles, et homme saame selle kätte. Mehe nimi oli David ja tema on see, kes sõidutab inimesi korra nädalas poodi ja siis korjab bussijaamast peale ja siis teeb vahest moosi siin marjadest, mis on koledamad. Tee peale rääkis, et siin praegu kaks eesti tüdrukut ja poiss ka ja et saan nende kõrvale toa. Kohale jõudes andis ta mulle voodiriided ja sain isegi tutika padja, millel oli kile ümber alles. Toad nägid väga ilusad välja ma olin nii rahul, et tulin siia. Esimest korda üle pika aja tundsin, et nüüd hakkab asi üles poole minema, sest raha siin kulutada pole kuskil ja hakkab ainult sisse tulema. David viis mu sinna kus kõik maasikaid pakkisid ja näitas kus eesti tüdruk on. Natuke jutustasin ja siis läksin oma tuppa asju lahti pakkima. Üsna pea lõpetasid nad töö ja rääkisin eesti tüdrukutega, tuli välja et hoopis rootsi poiss ja elab Triinuga koos. Nad seletasid põhilised asjad ära siin, tuli välja, et palk pole üldse sama mis kodulehel kirjas. Palk on väga väike Austraalia kohta. Käisime söömas kõik koos ja mingi aeg vajusid kõik oma tubadesse. Levi pole siin telefonil absoluutselt, niiet telefoniga pole siin midagi teha. Wifi tuleb ka ainult kella 5st ja kestab kella 11ni ja on ka maailma uimasem ja paljudesse kohtadesse ei lase. Lugesin selle inglise keelse romaani läbi, ja olin nii kurb et sellel teine osa veel ja ma ei tea, mis edasi saab, sest see raamat meeldis mulle väga. Kell 9 panin tule kustu ja kavatsesin magama jääda, nagu ikka uutes kohtades sai poolteist tundi voosid mugavat asendit otsides ja lihtsalt mõtiskleda. Muide ma olen siin samas farmis, kus Eestlased üritasid bossi ja tema last põlema panna, väga häbi hakkas kui seda kuulsin, niiet meie peame maine jälle üles tõstma.

7.märts Okei, hommikul pool 5 oli siis äratus, tõusmine oli enam vähem, kuna minu jaoks uus asi siis ei olnud tõusmine nii väga raske. Keetsin putru endale ja sõin, siis hakkasin pikki riideid selga endale otsima, sest ilm on siin imelik, päeval on nii palav, et ei saa kuidagi oldud aga hommikul on täiega külm. Panin Davidi antud fliisi selga endale, natuke suur on aga ajab asja ära. Pool 6 hakkasime siis kõik koos põllu poole kõndima, kuskil 700m ma arvan. Siis tuleb kaks autot koos korjamisasjadega, kõik pilukad jooksevad, et esimesena saada ja ruttu pihta hakata, nad lähevad varem kohale ja valivad vao ka endale. Pool 5 on väljas kottpime aga kui põllule jõuame on täitsa valge juba. Peale minu oli ka üks itaaalia poiss uus, meile siis õpetati alguses. Kuidas õigesti neid maaikaid noppida, nii et see roheline leht ära ei tuleks ja siis et vanad ja liiga väiksed tuleb maha visata. Kaks kasti tuli panna sinna korjamis asja sisse, et kui üks täis, saad selle maha jätta ja hiljem kaks korraga viia. Oleks siis nii olnud, et on aega rahulikult korjata, oleks töö vist vähe mõnusam aga siin on nii, et kui kiiresti ei tee tulevad pilukad ja korjavad kõik sinu eest ära.Maasikaid pead sa põõsaste seest otsima, sest need on sügaval peidus. Mitte ühtegi pausi pole, wc-d pole, ei saaks kasutada ka, isegi selga ei saa sirutada, ilma naljata. Kui ma algul arvasin, et ma olen siin hooaja lõpuni ehk juuni alguseni, siis pärast esimest vagu mõistsin et kui ma siin kaks kuni kolm nädalat vastu pean siis olen väga tubli. Vao pealt sain kaks kasti maasikaid, vahepeal tuli vist osegi kolm, algul teed ühe poole vaost ja siis tuled teispidi tagasi, vagu on päris pikk ja igaüks siis saab siis terve päeva peale 6 vagu korjata. Esimene kord tulid pilukad mu vao peale, teist korda enam ei lasknud, tõstsin tempot kõvasti. Siin on nii hull tempo taga, et see on uskumatu, nagu orjalaager. Kastide peal on siis numbrid, kui kastid ära viid paned numbri paberile oma nime taha kirja. Täna oli lühike päev ja lõpetasime põllul kuskil veerand 11, kõik istusime autode peale, mis meenutas täpselt orjabussi, kus inimsed istuvad. Pool tundi oli pausi, et süüa ja teha mis soovi on, aga pilukatel jälle nii kiire, et põhimõtteliselt sa ei jõua midagi teha ja lähed vooluga kaasa lattu sest muidu teevad jälle töö eest ära. Laos on igal ühel siis oma koht, laua peal on kaal ja karbid. Markeriga tõmbad tervele karbi reale tähise, et kasasthani omad teavad, et see sinu on. Ühesõnaga kastid tuuakse laua peale ja siis pead sorteerima hakkama, seda tuleb ka ülikiiresti teha, muidu pilukad teevad töö eest ära ja ei teeni midagi. Kui karp täis siis paned lindile ja siis see liigub nende kasasthani onude juurde, kes kõik üle kontrollivad ja siis kui midagi valesti on siis hüütakse näiteks, sinine keskel, hästi palju on erinevaid markereid ja tähiseid ja siis kui kuulub sulle pead sinna minema. Pakkimine pole ka nii lihtne nagu tundub, karbi põhi peab täidetud olema, roheline peab küljes olema, liiga väiksed ja koledad tuleb välja sorteerida, karbid on kahe erineva suurusega, kaal peab kindel olema, rohelised lehed ei või üles poole jääda jnejne, siis hüütakseka kui kuskil on natuke karbi pihtas või vahele jäänud natuke. Esimene päev korjasin ma siis 13 kasti ja pakkisin 11 kasti. Kasti hind pidi kuskil mõne dollariga olema, igatahes väga vähe suure kasti kohta. Ühesõnaga päeva lõpuks ma enam nii positiivne polnud, kui ma siia tulin. Lõpetasime kogu töö kell pool 1 päeval juba, käisin peale seda pesus ja sõin ja läksin magama kaheks tunniks. Kui ärkasin käisin jalutamas, et levi leida kuskilt ja leidsingi. Nägin oma esimese känguru ka ära ja kusjuures väga lähedalt, hüppas väga lähedalt võsast välja, ma ei julgenud pilti ega midagi teha, sest kartsin et tuleb kallale, niiet hakkasin kiire sammuga farmi poole tagasi liikuma. Oma tuppa tagasi jõudes oli juba internet, siis hakkasin seal tšillima, vahepeal käis boss ukse taga ja palus et lepingu ära täidaksin. Kell pool 10 oli aeg jälle magama jääda. Kui ma algul mõtlesin, et hakkan siin jooksmas käima ja tervislikult toitum, siis see mõte jäi sinna paika, praegu üritaks võimalikult vähe toidu peale raisata, et saaks varsti kuskile edasi liikuda. Niiet tere tulemast tagasi nuudlid !!!!

8.märts Hommikul oli ärgata raskem, sest teadsin, mis mind ees ootab. Voodist oli raske püsti saada, sest kogu mu selg, tagumik ja ülejäänud kohad olid väga haiged. Läksin siis jälle putru keetma ja oli aeg põllule liikuda. Muutunud polnud midagi töö oli ikka sama raske ja väga kurnav seljale, vahepeal ei saanudki sirgu selga selga sest nii valus oli. Õnneks on mõlemad päevad ilmad head olnud esimene päev oli küll kõrvetav päike aga tuul oli jahe aga täna oli pilvine. Täna sain vao pealt rohkem kaste, mõne pealt lausa 6, seekord kuulasin muusikat ja üritasin veel kiiremini teha, sest muidu ei teeni ju midagi. Lõpetasime põllul veerand 1 ja siis oli pool tundi pausi jälle, seekord pakkisime ka kauem, kuskil kolmveerand 4 lõpetasime töö, korjasin siis täna 25 kasti ja pakkisin 23, mis pidi väga hea olema. Triin ja Hellika on siin kauem olnud ja ei korjanud ka nii palju kui mina, väga uhke tunne oli. Ja Triin pakkis ka sama palju kui mina ja mind täna kutsuti ainult ühe korra sinna, sest üks maasikas oli vahele jäänud, aga teised jooksid päris tihti sinna. Hellika ei pakkigi üldse, sest ta vist ei saanud sellega väga hästi hakkama ja nüüd ta korjab laudade pealt marju ära ja saab tunni palka, mis mulle tundus, et tuleb parem ikkagi kui meie pakkimine, mis on palju raskem. Kuna esimese päeva palk läks põhimõtteliselt majutuse peale siis otsustasin, et säästan pesu pesemise pealt raha. Kannan siin ainult kahte paari riideid, töö riideid ja siis peale tööd riided(mis on enamjaolt voodis lesimiseks). Õnneks mul on pesupehmendaja ja pesupulbri pakk olemas. Pealegi need pesumasinad ei pese absoluutselt pesu, kõik on seda tunnistanud. Peale tööd sõin ja pesin oma tossud mudast puhtaks. Vagude vahel on vahepeal muda, sest vihmutid lasevad ühe koha peale liiga palju. Täna olid õnneks kummikud mul jalas, muidu oleks sinna muda sisse ära uppunud. Andsin ülemuse naisele need täidetud paberid, sest ta oli parasjagu Davidi ukse taga lastega. Poole tunni pärast saab netti ja hakkan postitusi üles laadima, tänane plaan on ka siis netis olla ja vara magama. Siin ei saa arugi kas on nädalavahetus või mitte, nagunii koguaeg töötad, vaba päeva pole mõtet võtta, sest nagunii midagi teha pole ja kaotad ainult raha sellega. Ma kõnnin nagu vana inimene, sest selg on nii valus, üldse kükitada ja kummardada ei saa ja kõige nõmedam on see, et selg ei pidanudki sellega ära harjuma, eile üks sakslane oli viimast päeva ja rääkis, et on kolm nädalat olnud ja selg on ikka haige ja läheb aina hullemaks.