Wednesday, March 19, 2014

18 & 19.märts

18.märts Ärkan nüüd natuke varem, sest keedan hommikuti putru endale ja ärkamine oli veel raskem kui tavaliselt. Korjamine ei läinud ka täna kuidagi, polnud tuju ega viitsimist aga alla ka ei andnud ja üritasin ikka kiiresti korjata. Ühel vaol läksime Emiliga samal ajal kaste ära viima ja ma jõudsin enne tagasi ja siis võtsin tema vao, ta võttis minu järgi järgmise ja siis avastasin, et korjasin vale tvagu ja pidime minu pärast tagasi oma omadele liikuma, hea et enam vähem alguses avastasin. Lucas läks poole pealt tunnitööd jälle tegema ja andis oma pooliku kasti mulle, mul oli nii hea meel :D Sai jälle vagude vahel lollitatud ja jutustatud, ma ei tea mis ma teeks kui mul igav ka veel oleks seal, sest see töö on nagunii õudne.Kiusasin supervisorit jälle küsisin kas tahab mulle jälle näidata kuidas kiiremini pakkida aga saatis mu sinna samusele. Lõpetasime tööpäeva kell 2 juba ja ma läksin kell 4 magama. Ärkasin äratuse peale pool 7, olin kella 6se äratuse kinni pannud. Vaatasin kas netti on ja kuna polnud siis otsustasin edasi magada hommikuni, mõtlesin et proovin 12 tundi järjest magada. Aga kus sa sellega, vahtisin poolteist tundi tühja voodis ja otsustasin lõpuks netti minna. Magama läksin alles pool 11, esimest korda läksin nii hilja magama.


19.märts Hommikul oli kuidagi kergem tõusta kui tavaliselt, ma ei tea isegi miks. Täna oli korjamisel inspiratsiooni, sest ma teadsin, et läheme peale tööd linna. Ma oleks saanud teistega Albanysse ka minna, aga nad sõidavad nii kaua sinna ja tagasi, niiet tahtsin Triinu ja nendega minna. Albanyst saaks toidu muidugi poole odavamalt.  Korjasin oma lühikese päeva rekordi jälle ja energiat oli ülegi. Alati on nii, et me satume Halliki ja Triinuga viimasel vaol lähestikku ja siis itsitame ja jutustame ja supervisoril oli eesti keeles meeles öelda jää vait. Täna oli kaks afganistani meest juures korjamas. Sellepärast ei ole enam nii palju tühjasid vagusid ka niiet enam ei jõua tühjale vaole appi vahest. Nägin kui supervisor maasikaid kätte korjas ja läksin oma kastiga sinna ja ütlesin aitäh, siis ütles selle peale, et ma olen kaval et tulen ainult siis nüüd rääkima, kui tal maasikaid on :D Unustasin oma ühe kasti kuskile vao vahele ja siis ta käis seda mulle ka vahepeal toomas, korraga võib olla tegelt kaks kasti aga mul oli kolm kogematta. Naljakas on see, et viimasel kumbki supervisor minu vagusid ei kontrolli, mulle on see muidugi parem aga imelik, sest teiste omasid kontrollitakse ja saadetakse tagasi noppima või siis tuuakse kätte ja öeldakse, et sul jäid need märgamata. Pakkimise ajal ma täna muusikat ei kuulanud, sest hakkasin Berlaga(itaalia tüdruk) hästi palju suhtlema. Naersime seda, et muidu ei kutsu meid keegi ja kutsutakse ainult poisse aga kui supervisor seal on siis kutsub ainult meid, hüüab nt topelt must keskel ja kui ma ei kuulnud siis hüüab Anna-Liisa ja siis lehvitab käega endal nägu särab peas ja naeratab ja Berlaga samamoodi. Berla rääkis mulle, et ta otsib omale naist, et tal ei ole veel, siis me saime aru sellepärast ta meid sinna kutsub koguaeg. Seda sai terve pakkimise aeg naerdud. Vahe peal hüüdis see sõbralikum supervisor ka, et liiga palju valesti suuruseid ja siis ta läks meie lauast mööda just ja siis ma  ütlesin, et ütlesid midagi või ma ei kuulnud ja siis ta röökis seda täpselt meie laua juures niiet me pidime kurdiks jääma. Ma alati norin teda selle karjumisega, sest see on nagu ainuke väsitav asi ta töö juures. Täna kui käskis nagu üle vaatama minna kui korjamine läbi oli siis ütlesin, et ma olen väsinud siis ütles et tema ka, küsisin millest, istumisest, seismisest, jalutamisest või söömisest. Siis ütles, et see karjumistöö on väga väsitav, mis ei tundu absoluutselt väsitav. Peale pakkimist käisin ruttu pesus ja siis mul tuli meelde, et unustasin oma fliisi auto peale jälle, see kurjem supervisor, kes siis ühesõnaga naist otsib nägi mind siis ütles üü, kus lähed, mul olid linna riided seljas, mitte nagu töö siis. Sõin ruttu kõhu ka täis, kuna teised alles pesid, ma ei tahtnud tühja kõhuga poodi minna. Linnas läksime kõige pealt kasutatud asjade poodi, sest ma vajasin plätasid, sest vanad lagunesid ära ja teise lõikega töö pluusi, sest ma olen omale nõmeda randi selja peale saanud L Kaup oli kõik väga ilus, nagu ilusti hoitud riided ja sellist kaltsu nagu sees polnud nagu eestis. Kuhjasime omale hunniku asju ja hakkasime proovima, sai jälle lollitatud ja naerdud seal kabiinide juures. 20 dollari eest sain omale päris palju asju ja jäin rahule, kuna nad hakkasin poodi kinni panema siis ei jõudnud raamatuid vaadata, tahtsin omale 50 sendi eest mõne raamatu ka osta lugemiseks. Täna siis ostsin poest kõike tervisliku, puuvilju, juurvilju ja gluten free asju, pähkleid jnejne. Kuna tervislik toit on siin kallis, siis oli kogu summa ka väga suur minu jaoks, aga samas ma elan sellega üle nädala vabalt ära. Hakkab see tervislik toitumine pihta, homme vist lähen jooksma ka esimest korda. Kuna mul on siin tegelt nii palju vabaaega siis võik ennast vormi ajada lõpuks. Linnast tagasi jõudes tegin omale homse lõuna valmis ja kirjutan blogi. Varsti ongi juba magamamineku aeg:)






No comments:

Post a Comment