20.-23.märts

20.-22.märts Suurt erinevust poolnud päevades, peale tööd kokkasin ja üks päev mängisime kaarte Emili, Halliki ja Triinuga. Ükspäev vao vahel üks afganistani poiss kutsus mind peole Albanysse, algul mõtlesin et eiei lähe aga siis hakkasin mõtlema, et tahaks vaba päeva ja rääkisin selle tüübiga uuesti ja küsisin kas Halliki saab meiega tulla. Laupäeval peale tööd tegimegi end korda ja sõitsime Mt Barkerisse. Läksime selle poisi koju, ja seal oli veel 5 afganistani meest, üks oli siis ta vend. Nende kombed on sellised, et külalisi tuleb teenindada.Kuna Alii läks pesema siis me suhtlesime teistega. Niiet meie istusime kahekesi diivanil ja siis toodi kohvi. Ise istusid nad põrandal ja passisid meid, mul oli vahepeal nii kõhe, et ütlesin Hallikile ka, et kuhu me sattunud oleme.Pärast kohvi pakkusid nad meile nende maa toitu, mis oli muide väga maitsev mingi supi moodi asi maitsestama jogurtiga. Üks sõber tuli tal siis kaineks juhiks. Läksime Mt. Barkeris poodi ja Alii ostis mahla. Mahlaga oli selline naljakas asi, et kuna me pidime valima siis võtsime suure pudeli siirupit hoopis ja saime aru alles siis kui seda hiljem pizza kõrvale jõime. Läksime siis Albanysse multikultuursele peole, seal oli segamini igast rahvast, pakuti tasuta sööki, jooki ja siis seal oli mazöör ja mingi laada moodi asi . Vaatasime kõhutantsijat ja etendust, tegime pilti ja tšillisime niisama. Hallikil oli münte niiet ta sai omale 8 min mazaazi lubada, ma olin õnnetu sellel hetkel, et mul raha ainult kaardil on. Käisime alkoholipoes ja ostsime captain morgani kokse ja siis mingi viski. Peale seda ostis Alii 4 pizzat ja läksime randa paviljoni sööma. Siis oli aeg õhtuga algust teha. Nii hea oli farmist eemal olla ja lõbutseda. Tegelt oleks veel palju rääkida, aga ma ei hakka nii pikalt jutustama. Terve õhtu oli nii lõbus, et ma enamus aeg naersin ja kuna ma olen suur latratara, siis rääkisin ka vist kõige rohkem ja ei jätnud vist teistele suurt võimalust lobiseda. Sain kõvasti inglise keelt praktiseerida. Koju jõudsime kell 1 öösel ja ma muudkui pinnisin Hallikit, et ta ka pühapäeva vabaks võtaks, et koos oleks vahvam. Õnneks tal ei jäänud lõpuks muud üle sest sai nii vähe magada.

23.märts  Hmm, millest alustada. Mul oli vaba päev ja ma jõudsin öösel kell 1 koju ja usute või mitte, ärkasin esimene kord kell 4 üles, siis ärkasin kui teised tööle minema hakkasid ja jäädavalt ärkasin üles 7.30. Ma olin kindel, et magan öösel nagu beebi ja magan kella 11ni kindlasti, aga ei kus sa sellega. Eelmine päev mõtlesin, et vabal päeval on mu raskeim tegevus söömine aga hakkasin hommikul vara hoopis koristama. Pühkisin oma toa vaipa välisukse juures, kui ülemus Davidi juurde tuli, ma arvan et ta mõtles ka et ma olen segane, kes see ikka vabal päeval hommikul kell 8 koristab. Kuna oli lõõgastuspäev siis tegin tund aega iluprotseduure, niiet see oli aeg iseenda jaoks.Täna oli superilus ilm ka, niiet kui Halliki lõpus ärkas tegime hommikusöögi ja läksime õue laua taha istuma. Tegin omale kaerahelbeputru koos maasikate, viinamarjade ja kookospiimaga. Lobisesime ja siis oligi kell juba nii palju, et teised tulid põllult. Niiet kui me Hallikiga teistega koos tagasi istuma läksime siis supervisor pritsis mind veega niiet mu vaev sirgendamisega ei tasunud väga ära.  Käisime jalutamas Hallikiga pool tundi ja läksime laua taha tagasi istuma ja ma tõin oma läpaka ja näitasin talle pilte. Kuna laud on seal samas, kus teised pakkisid, siis suhtlesime teistega ka vahepeal. Siis tuli supervisor ja kutsus meid täna Mt. Barkerisse võrkpalli mängima. Mingi aeg viskas meile shokolaadi munad ja ütles maiustage ka vahepeal. Küsisime Husseini(kurjem supervisor), et kui ta läheb kas meid ka peale võtab, ütles et pole kindel et kas läheb aga kui läheb võtab meid peale. Kell liikus juba õhtusse ja arvasime, et ta ei tule ja ma juba peaaegu sättisin magama, kui kuulsime, et auto meie maja kõrval peatus ja oligi tema. Panime end siis riidesse ja läksime, kell oli mingi 6 läbi ja väljas hakkas pimedaks minema, küsisin mis me teeme seal nii hilja, et palli enam ei näe ju ja ta ütles, et Ashaan(sõbralikum supervisor) oli helistanud, et me tuleks. Kui sinna jõudsime vaatasime 10 min võrku ja siis hakkasime koju tagasi juba minema. Neil on nii naljakas komme kättpidi tervitada koguaeg. Niiet saime terve tiimiga kätelda :D:D Üks teine Ali kutsus meid enda juurde sööma niiet läksime hoopis sinna. Enamus, kes siin maasika farmis töötavad elasid koos seal. Jälle oli nii, et meid pandi diivanile istuma ja ise istusid põrandal. Kuna meil hakkas ebamugav diivanil istuda, istusime ka maha. Siis pakuti meile veini ja ei-ga nad ei leppinud. Kuna söögiga läks aega siis hakkasime Red Labelit jooma. Lõpuks tuli ka söök, segamini juurviljad koos nende leivaga siis ehk lavaššiga.Ühesõnaga nad võtavad tüki lavašši , keeravad torbikuks ja siis sinna vahele läheb alati toit ükskõik mis asi see ka poleks, kasvõi suur lihatükk.Toit oli jälle väga hea, niiet mulle maitseb nende toit rohkem, kui Eesti söök juba. Koju jõudsime kuskil kell 11 ja jutustasime terve tee erinevatest kommetest Husseiniga.Enam pole üks kurjem kui teine vaid supervisorid on mõlemad toredad. 

Pakkimine

Meie põrgu :D

Nii siis süüakse, põrandal ja jalad ristis.