27.-31.jaanuar

Praegu on nii palju juttu korraga, sest sain alles nüüd aega blogiga tegeleda, varsti hakkab vähem juttu tulema.Kindlasti ma olen unustanud mõned asjad, millest kirjutada olen tahtnud aga küll meenub varsti :)

27.jaanuar Mu silmad olid päikesepõletusest täiesti paistes ja ma nägin välja nagu oleks mitu nädalat magamatta.Kuigi öösel oligi väga valus magada.Täna oli siis minu esimene tööpäev lastega üksinda. Ma saan aru kõigest aga ise väga veel vastu ei räägi ja siis on raske nendega olla. Liinal oli vaba päev ja mina läksin pereema ja pereisa ja lastega kuskile kunstigaleriisse. Lapsed käisid seal mängutubades. Kuna ma olin kõige rohkem selle pisikese poisiga olnud siis ta oli minuga juba harjunud ja tuleb ise sülle. Aga muidu ma olin rohkem nagu turva sest lapsed tahtsid vanematega olla. Pereisa polnud sellepärast tööl, et Austraalia päev oli. Siin on nii et lõunast väga lugu ei peeta, neil on alati lõuna karbid kaasas, kus on natuke puuvilja, ja pm ainult võileib. Kuna poisid on hästi ära hellitatud ja jonnakad ja harjunud oma tahtmist saama siis oli väga armas see, et ühes töötoas kõige vanem poiss tegi kaelakee mulle ja kallistas mind niisama vanemate ees.Tulime koju ja siis lapsed magasid lõunat ja õhtul mängisime nsm.Käisime pereema ja kõige pisema poisiga poes vahepeal, kuna me ei leidnud oma plätasi sest koristajad olid need kuskile tõstnud siis läksime paljajalu.Autoga läksime muidugi ja garaaz on ju jahe.Poes ei vaadanud keegi imelikult, et me paljajalu olime ja see oli minu meelest veider. Asfalt oli tulikuum niiet pidime poodi suht jooksma poodi . Ma vajusin  õhtul nagu  zombi  voodisse.

28.jaanuar Mul oli vaba päev ja Liina töötas. Magasin kauem kui tavaliselt ja käisin basseinis ujumas. Liina kutsus mind Half moon beachi kaasa ja otsustasin minna, kuigi polnud minu tööpäev siis ma hoidsin ikkagi kõige pisemal silma peal see aeg kui Liina,pereema ja poisid ujusid. Väljas oli 47 kraadi sooja, mina olin end üleni päiksekreemi sisse määrinud, et uusi põletusi peale ei tule sest vanad olid täiesti punased alles.

29.jaanuar Hommikul ärkasin selle peale , et pereema tuli meie tuppa ja ütles, et läheb sünnitama, sest laps on nii rahutu.Tal polnud ei valusid ega midagi, sest ta keha pole loodud nagu sünnitama. Tal on kõik lapsed kauem sees olnud kui peaks ja sünnitus kutsutakse esile. Sündis neljas poeg. Kuna me olime Liinaga kahekesi siis viisime vanemad poisid päevalaagrisse, kus nad on õhtuni ja kõige pisema sõimerühma.Liina läks haiglasse ja ma puhkasin kodus. Õhtul tuli pereisa ema ja läks poistega haiglasse. Kui nad tagasi olid panime kõik lapsed magama ja naersime, et kui kassid läinud siis hiirtel pidu, sest pereisa läks haiglasse ja jäi sinna öösks. Neil on nagu sviit see tuba seal haiglas. Itsitasime ja lollitasime kahekesi terve õhtu.

30.jaanuar  Kaks vanemat poissi läksid sport mängudesse. Siin on nagu sellised kohad, et sa saad oma lapse viia, kas laagrisse, käsitöötuppa, sportmängudesse ja mida kõike veel, maksad natuke raha ja annad lõunakarbi kaasa ja saad ise puhata kodus. Pereisa võttis kõige noorema ja andis meile vaba hommiku.Käisime ostsime mulle aussi numbri lõpuks ja  selle stepsli jupi, et ma saaks ka siin oma läp topi laadidaja ja nt sirgendajat kasutada. Siis ostsime tervisliku boosti ja läksime haiglasse. Nägin ja hoidsin ka seda pisikest  tema teisel päeval.Kell 1 korjasime lapsed kokku ja panime magama.Ise läksime basseini äärde päikest võtma.Kui nad ärkasid siis läksime pereema nõbu juurde(ka juudid), kus olid täpselt sama vanad lapsed aga ainult tüdrukud. Perema oli selle planeerinud, et meil siis lihtsam lapsi hoida. Seal oli hoopis lebom kasvatus, lapsed jooksid aias vabalt ja said ise endaga hakkama.  Laste ema istus internetis ja nende nanny (sakslane) hoidis pm ainult imikut. Kuigi tal oli seal pisike kahe aastane tüdruk ka. Meie peame enda kahe aastasel koguaeg käest kinni hoidma, et ta ei kukkuks, pereisa saab väga vihaseks kui lapsel kuskil kriim või muhk on. Me siis istusime Liinaga diivanil ja vaatasime toast kuidas lapsed õues mängisid. Me arvasime, et saame kella 5ni olla et siis meil endal kodus õhtusöök aga siis mingi hetk tõusis laste ema arvuti tagant ja ütles okei aitäh, et tulite et me läheme nüüd sabatile mujale. Kõik käib siin hästi kiiresti, 5 minutiga pannakse riide ja siis astuvad juba õue.Me siis läksime ka koju, lapsed sõid ja ma läksin kõigi kolmega aeda mängima ja Liina koristas kööki. Kaks pisemat ei saa kunagi koos olla,sest nad lähevad üksteisele kallale ja siis tuleb koguaeg kas kõrval olla,et nad üksteist maha ei lööks või eraldi hoida.Tavaliselt hoitakse eraldi.Panime lapsed vanni ja siis magama. Ise vaatasime filmi ja jäime ka magama.

31.jaanuar Täna oli siis jälle minu tööpäev üksi.Tegin Jackile ja Dudile lõunakarbid ja valmistasin hommikusöögi. Jackil oli täna esimene koolipäev(poolik) ja Dudi läks sõimerühma. Pereisa võttis Gabrieli endaga niiet mul oli ikka 3h vaba aega. Kella 1ks tõi isa lapsed koju, neil oli magamisaeg. Jack ei läinudki täna magama ja pidin temaga mängima hakkama, Dudi ei jäänud ka magama niiet pereisa käskis tema ka alla tuua.Ma arvasin, et ainult Gabriel magab üleval.Pereisa läks pooleteist tunniks jõusaali ja mina olin lastega. Kui Gabriel alla tuli, tuli välja et tema ka ei maganud. Mõtlesin, et great mul nüüd õhtul vinguvad unised lapsed. Mina vaatasin kõige pisemat ja pereisa läks suurematega basseini ujuma. Kuna täna on reede siis on jälle sabat, ma tegin oma töö lihtsamaks ja küsisin, et kas pereisa ema teeb selle äkki ise ja ta oli isegi sellele mõelnud, niiet me läksime sinna sabatile. Neil on kaks autot merzedes ja land rover. Kuna uue beebi tool on juba paigas siis me oleks pidanud kahe autoga minema,aga kuna ma pole veel sõitnud siin autoga siis pereisa viis kaks nooremat enne ja ma jäin Jackiga ootama millal ta meile järgi tuleb. Pereisa vanemad elavad veel paremini, emal on oma firma(isa kohte ma ei tea) ja nende maja oli nagu valge maja, nii suur ja ilus.Muide uus auto on ostetud suurem juba aga see on tegemisel alles. Jack jäi ööseks vanaema juurde niiet meile jäi kaks last. Ma arvasin, et nad on väsinud ja jonnivad palju sest nad ei maganud aga kõik oli hästi. Koju jõudes läksid lapsed pm kohe magama ja pereisa läks haiglasse, niiet ma läksin beebi monitoriga oma tuppa. Kui ma algul siia tulin siis ma ei söönud üldse esiteks toit on maitsetu ja polnud isu ja läksin hilja magama sest polnud väsinud.Siis nüüd on nii et söön palju, et energiat tagasi saada ja lähen juba kell 11 magama.

St Kilda beach

 Half Moon Bay beach

Siis kui mul on brake :)

 Nana Gogo maja, ehk valge maja.

23.-26.jaanuar

Ma räägin siis, miks ma Austraaliasse üldse tulin. Liina leidis mu ankeedi ja kutsus mind siia lapsehoidjaks, sest pidi ise lahkuma varsti. Ta kirjutas mulle novembrikuus, siis ma skypisingi Liinaga ja nädal hiljem juba pereemaga. Hakkasin siis viisat ajama jne. Lapsi oli kolm pluss see, et perema ootas 4dat. Pereemal oli tähtaeg tegelt juba 13.jaanuar ja aeg oli üle läinud juba 2 nädalat. Jack 5a, Gabriel 3,5 ja David 2a.

23.jaanuari  Kuigi me läksime kell 11 magama sest ma olin väsinud siis ma ärkasin öösel  1 ajal üles ja uinusin kuskil 5 ajal hommikul.Kolm ööd võttis aega, siis sain alles uneaja paika. Liina äratas mind kell 1 üles, sest ütles et ma muidu magan liiga palju korraga, aga ta ei teadnud, et ma öösel magada ei saanud.Nägin ka kõige vanemat poissi, kes tuli piiluma mind. Poisid magasid lõunaund koos emaga  ja me läksime Liinaga poodi, autot pesema ja raamatukokku.  Pereema nägingi alles lõunal ja pereisa alles õhtul. Õppisin natuke poisse tundma ja aitasin Liinat. Räägin natuke ka perest . Nad on juudid aga mitte usklikud ehk nad ei tee kõike kaasa. Nad elavad  väga hästi ja neil on hiigelsuur maja.Neil on mingi 5 wc-d ja vannituba jne. Neil on kolm koristajat,aednik,basseinimees ja isegi selline inimne kes klaase ainult peseb. Me elame juutide piirkonnas. Ema on lastega kodune ja isa töötab kolmes erinevas haiglas, ühes haiglas ta teeb sellist tööd, et  uurib miks inimene suri jne. Ma lisan juurde jutu käigus. Kaotasin esimesel päeval oma pangakaardi ka ära, ma nii õnnetu sellepärast.

 24.jaanuar Lubasin, et ärkan vara aga kuna ma ei maganud öösel siis magasin ikka poole lõunani. Esimesed päevad ma ei maganud ega söönud midagi eriti. Et lastel kodus igav pole siis otsustati parki minna ja ma läksin nendega kaasa. Pargid on siin hästi suured ja palju huvitavamad kui Eestis. Oligi käes õhtu, kuna nad on juudid siis neil on reede õhtuti sabati õhtusöök, tavaliselt tulevad pereisa vanemad sööma aga seekord oli minek pereisa õe juurde.  Nemad olid veel rikkamad ja kõik oli marmorist. Sain ka esimesest pere tülist osa, pereisa ema kardab ühte oma tütart ja kuna meil oli kõige pisem tõbine siis ta tahtis, et meie lapsega koju jääks, aga pereema tahtis meid kaasa.

25.jaanuar Liinal oli vaba päev see tähendas mulle ka vaba päeva. Kuna pereema ise süüa ei tee siis pereema ja pereisa lähevad lastega laupäeval välja pereisa vanemate juurde sööma ja õhtul ka kuskile restorani. Me läksime Liinaga jooksma ja käisime pesus. Pärast läksime St Kilda tänavale ja randa. Kesklinn on trammiga minnes 15 min kaugusel niiet läksime ka kesklinna. Tutvusime terve päev linnaga, nägin ka Liina poissi, kes meiega vahepeal kaasa jalutas. Poodides on nii palju ilusaid asju ja võrreldses palgaga väga odavad. Ma pean end talitsema hakkama, et liiga palju asju kokku ei ostaks. Inimesed töötavad vähem ja neil on rohkem aega kui Eestis. Inimesed on tänavate peal õnnelikud ja naeratavad koguaeg. Tänavate ääres on maalijaid, pallimängijaid, mustkunstnike , pillimängijaid, tantsijaid jnejne, kes teenivad raha oma tegemistega. Väga naljakas on igatahes neid vaadata, teeb tuju kohe heaks. Käisime ka Hiina tänaval.Hiinlased on ise oma tänava teinud, kõik asjad kuuluvad hiinlastele, poed, restoranid jne. Isegi kõik sildid on hiina keeles. Kuna pika jalutamise peale oli kõht tühjaks läinud siis läksime mehhiko toitu sööma, kuna seal oli ka tervisliku toitu. Jõudsime hilja õhtu koju ja olime väga väsinud, sest jalutasime nii palju. Nägime ka tüdrukuid, kes peole hästi kõrgete kingade ja miniseelikutega jalutasid. Aussis on nii, et alustatakse õhtul vara kuskil baaris ja klubi on lahti ainult 11st kella 2ni öösel.

26.jaanuar Liina küsis pereemalt päeva vabaks, et me saaks randa minna. Läksime alles kella 11ks randa. Näkku panin siis +30 SPF kreemi ja kehale +30 SPF õli, sest arvasin, et ei põle ära kuna Eestis ei põlenud ju kunagi. Jäime mõlemad kogematta magama. Kokku olime rannas 4h, ja õhtul oli tulemus käes, ma olin täiesti ära põlenud . Õhtul käisime veel Frozen joghurtit söömas, mis oli ka tervislik. Siis käisime Luna Pargis okseratta peal, mul hakkaski korra paha, ülejäänud aeg röökisin hirmust. Käisime ka opposumite pargis, sest nad tulevad ainult öösel puude otsast alla.Kui liiga lähedale tulevad siis  tuleb kõss teha jalaga vastu maad siis lähevad kaugemale.

 Ehmatas meid :D

 Meie maja.

 Hiina tänav.

Lennukisõit

Leidsin siis lõpuks aega, et teile natuke kirjutada. Kuna juhtunud on palju siis kirjutan iga päeva kohta natukene, mis meeles on.

21.jaanuar jõudsin Abu Dhabisse, kell oli hommikul vara ja uni oli suur, sest lennukis magada ei saanud. Kõht oli väga tühi ja läksin mäkki,  laadisin seal ka telefoni ja läp topi aku täis. Kuna aega oli palju siis magasin veel 3h käsipagas kaisus. Käisin uuesti mäkkis, skypesin Elisega ja passisin veel. Lõpuks oligi aeg uue lennuki peale minna. Jee, minu õnneks istus mu kõrvale ülisuur naine, kes rääkis ma ei tea mis keelt, sest isegi stujardess ei saanud aru, mis ta tahtis ja andis talle suvalt toidu igakord. See naine oli nii suur, et tal ei läinud turvavöö ka kinni ja keegi isegi ei öelnud selle peale midagi. Igakord kui ta end liigutas läks ta mulle pihta. Ta üritas koguaeg mulle midagi rääkida käte abil siis ta ajas mulle veel oma õunamahla peale. Okei,nagu te aru saate see lennukisõit kujunes vahvalt.

22.jaanuar Jõudsin siis lõpuks Melbourne, kellast ei olnud aimugi, ei teadnud kas lend hilines või mitte. Õnneks kohe kui telefoni sisse lülitasin helistas Liina ja ütles et lend hilines tund aega ja ütles aadressi kuhu tulema pean. Passikontrollis saadeti välismaalased teisest kohast sest tuli kutsu, kes meie kotte nuusutas. Mul oli kohvris 8 kohukest, isetehtud must leib, põdravorst vaakumpakis ja suur annekese šhokolaad. Pidin seisma punase joone taha ja oma käsipagasi  ka maha panema. Kutsu tuli tagant poolt oli teised juba ära nuusutanud ja siis istus minu käsipagasi juures maha. Algul ei saanud midagi aru, siis see naine kiitis koera ja sain aru nüüd on jama. Töötaja palus enda asjad võtta ja temaga kaasa minna. Lennukis pidi täitma ühe paberi ja oma allkirjaga kinnitama selle. Seal olid siis sellised küsimused näiteks, et sööki kaasa ei võtnud jne. Siis hakkas küsima, kas see on sinu kott, kas sina pakkisid selle ise, kas sa said kõigist küsimustest aru ja kas see on sinu allkiri. Ma muudkui jaajaa, sest mul ei olnud enda teada käsipagasis midagi.Siis ta ütles et peab mu kotti läbi vaatama. Kotis polnud midagi, siis ta küsis kas mul oli seal kotis süüa, ütlesin et ja reisi alguses olid banaan ja õun. Siis ta naeratas ja ütles seda koer tundiski. Okei viisa oli käes ja võis kodu poole minna. Ostsin skybussi pileti  18 taala eest ja sõitsin bussiga lõpp peatusesse. Ma vaatasin küll, et bussijuht istub vasakul pool aga siis ei tundunud see imelik aga kui taksojuht istus ka vasakul pool siis tuli meelde, et ajaa siin vasakpoolne liiklus. Olime siis vist kohal, sest ta ütles et see maja peaks olema, vastasin talle võibolla küll.Ta naeris selle peale ja küsis kas olen siin esimest korda. Igatahes kõik taksojuhid on siin Indiast pärit ja räägivad koguaeg kõrvaklapid peas india keeles kellegagi. Helistasin siis Liinale, et olen maja ees, see aeg kui ma teda ootasin ronis keegi puu otsast alla ja siis ma tardusin, mul polnud õrna aimugi, mis see olla võis. Hiljem sain teada, et opposum, aga neil pidid pikad küünised olema, niiet pole nad nii nunnud midagi nagu Jää aja multikas. Seletasime natuke Liinaga toas ja kuna ma olin väsinud, siis läksime üles. Käisin ruttu pesus ja sain tunda end jälle inimesena ja siis magama.

 Lennuk oli mugav :D

Puhkus enne Austraaliat

Siin ma nüüd olen, hetkel  maa ja taeva vahel. Ma arvan, et minust ei saa küll head blogi kirjutajat, aga et teid kurssi viia oma tegemistega  siis üritan anda endast parima. 20.detsember oli siis viimane tööpäev ja algas kuu ajaline puhkus. Viisa ja pilet olid olemas aga tahtsin kõikide oma lähedastega  natuke veel koos olla enne ära  sõitu.Seekord pilte ei pane, sest neid sai pandud facebooki vahepeal ja instagrami. Kirjutan siis mälu järgi ka natuke oma puhkusest. Puhkuse esimese nädalavahetuse veetsin Virtsus õe juures, meil oli väga vahva nagu alati. Esmaspäeval sõitsin üdrumale vanaema ja vanaisa juurde, sest vennal oli sünnipäev. Jeee, venna sai  18 !! Venna sünnipäeval sai siis ka tervislik toitumine lõpetatud, otsustasin Austraalias uuesti alustada, elame-näeme, kas õnnestub.  Järgmine päev olid siis juba jõulud ja pere kogunes kokku,  sai kõvasti söödud, et lausa paha oli.  Kinke sai ka väga palju ja kõik kingid olid ilusad ja toredad J Järgmisel hommikul sõitsin Jannele külla. Nad kõik võtsid mind nii tugevate kallistuste ja musidega vastu. Pidasime Janne ja lastega veel kaks päeva jõule ja sõime palju.Tegime piparkooke, käisime jalutamas ja olime niisama vahvad.  Märkamatult jõudis kätte laupäev ja toimus sugulaste jõulupidu.  Nägin üle pika aja Stennut jälle, kes aega leidis USA-st meid külastada.  Kui jutud olid räägitud, kingid jaotatud ja kõhud täis söödud ,oli aeg minna Elise juurde sättima. Viisin Elise vanematele ka enda tehtud kräsupea kooki- pugeja.. hihi :D Veetsin siis 3-4 päeva Elise juures, võtsime vastu uue aasta, tegime palju lollakusi(Alissa sõna 2a) ja magasime poole päevani.  Koguaeg oli meil tegevust ja üldse  oli väga lõbus, nii palju sai naerda. Oli aeg korra minna Tallinnasse, Elisega hüvasti ei jätnud sest  lubasin talle Pärnu külla minna.  Tallinnas käisin enne ära sõitu veel perearsti juures ja lõppastme libedasõitu tegemas. Väga viis oli kesklinnas tipptunni ajal ökonoomset sõitu teha, mina kes linnas eriti sõitnud pole. Sõitsime maale tagasi ja veetsin ühe öö üdrumal.  Järgmisel päeval sõitsin juba Elisele külla Pärnusse. Elise oli mulle lausa süüa valmistanud, väga maitsev oli J  Otsustasime siis korra ka välja vaadata, tegime end korda ja ma imekombel võitsin fb-s piletid vaarikasse . Pidu oli meil väga tore, sai väga palju tantsitud ja nalja tehtud . Järgmisel päeval magasime õhtuni välja, kahjuks sain mina ka väikese peavalu. Õhtul vaatasime siis sajandi armastust ja siis tulid Caroliine jt.  Kuna ma peavalu rohtu võtta ei tahtnud ja mõtlesin, et peavalu läheb ööga ära siis eksisin, hommikul magasin kõige kauem ja ikkagi võtsin selle rohu lõpuks ära.  Päeval käisime Elisega korra kesklinnas ja Agnesel hanhi pubis külas. Järgmisel päeval käis Elise koolis ja mina sõitsin Virtsu Anu juurede. Käisime õhtul Matsalus Siiril külas ja sõitsime öösel niisama ringi.  Magasime poole lõunani ja kolisime natuke, siis sõitsime Haapsalu isale, õele, vanaemale ja vanaisale külla. Õde  tuli pool aastat tagasi Itaaliast Eestisse elama ja ma polnud teda siiani näinud. Järgmisel  päeval magasin jälle kaua ja siis läksime Tallinnasse, sest Alissal oli arsti aeg. Käisime korra ema ja isa juurest läbi ja siis sõitsime Virtsu tagasi. Käes oli reede õhtu ja  otsustasime Anuga Elisele külla sõita. Mina olin siis kainekas ja nemad jõid särtsus siidrit, õnneks hakkas neil minust üsna ruttu kahju, nii me siis sõitsime hoopis Virtsu mutionusse.  Niiet hommikul olin Elisele väga naljaka sõnumi saatnud, sõnumi sisu oli siis selline:  Loodan et self iDisk Idoki Ione kipu, mis tähendas Loodan et jõudsid ilusti koju.  Laupäeval oli Anu tööl lõunani , niiet veetsin aega  Alissaga, vahepeal käisin ka Anul seltsis.  Arnet pakkus meile ka tööd, niiet värvisime ka depoos seinu mõne tunni. Kuna me olime Anuga kahekesi, siis sa palju nalja tehtud ja töö läks kiiresti.   Õhtul tegime siis n.ö väikse ärasaatmis peo Lihulas Janne juures , natuke söömist ja joomist. Elise ja Janne tegid mulle nii armsad kingikesed ka ja Siiri tõi ka pudeli. Kuna kõigil oli kuskile kiire siis jäime Elisega lõpuks kahekesi edasi tähistama mutionusse, aga siis väsisime meie ka ära ja läksime üsna vara koju.  Hommikul läks Elisega koju ja meie Anuga värvisime depoos edasi seinu. Õhtul sõitsin üdrumale vanaema ja vanaisa juurde. Järgmisel päeval käisin vaatasin Kullamaal lähedased üle ja käisin katsikul lõpuks ära. Natuke jutustasin ka klassijuhataja, direktori ja matemaatika õpetajaga õpside toas. Imelik oli üldse kooli sisse astuda, siiani kodune tunne. Ülejäänud 4 päeva käisin vanaisaga metsas ja tegime tööd. Kütsin ka vennal kõik need päevad ahju, et tal koolist koju tulles tuba soe oleks. Reedel tulid ka vanemad maale, valmistasin meile õhtusöögiks kartulivormi. Kuna väljas kuu valgustas nii hästi, siis otsustasime isaga jalutama minna, jalutasime kuskil poolteist tundi selle krõbeda külmaga.  Õhtu poole mängisime kaarte, see on isa,minu,venna ja õe traditsioon alati. Laupäeva hommikul vara sõitsime Virtsu, kuna isa läks võrkpalli mängima, Anuga elasime nii kaasa , et olime nagu kaks närvihaiget seal platsi ääres. Oligi aeg Anuga hüvasti jätta, nagu ikka hüvastijätul ei puudu ka pisarad.Ma oleks muidu Virtsu jäänud ja võõrastemajja peole läinud aga tahtsin pühapäeval välja puhanud olla ja korralikult pakkida.  Keiro mainis, et sul veel aega homme tagasi sõita ja näete veel, kusjuures ta ennustus läks peaaegu täppi. Anu ja Krissu läksid Kuressaarde firmapeole. Kirjutasin siis meie vestlusesse nalja pärast, et lähme ka saarde, Anu ja Krissu õhutasid tagant ja oligi minek. Panin 10 min asjad kokku, sest viimane buss läks üdrumalt.Läksin Lihulas maha ja siis Agnes korjas sõbraga  mind  peale ja siis korjasime Elise peale ja kihutasime Virtsu, et praamile jõuda.Kuressaarde jõudes läksime Elise õe juurde sättima.  Kõik oli väga tore,aga  kahjuks Anut ja Krissut me ei näinud, sest nad läksid varakult hotelli magama. Olime natuke aega lokaalis istunud, siis läks Agnes koju.  Otsustasime, et joome siidri lõpuni ja liikusime ka kodu poole. Kuna kõht oli tühi käisime sõime pizzat enne kojuminekut.  Hommikul oli 7.30 juba äratus ja hakkasime koju minema.  Kuna Agnes oli meist eraldi bussi peal siis kallistasin teda praami peal . Elisega aga sõitsime Lihulasse sisse keerates viimased kilomeetrid vaikides,  olime õnnetud. Maal  jätsin ka vanaema, vanaisa ja vennaga hüvasti  ja ka siis ei puudunud pisarad.  Nii ma siis jõudsin Tallinnasse surmväsinuna, üritasin pakkida ja käisime raha vahetamas. Tagant järgi mõeldes oli võibolla hea, et nii väsinud olin, sest jäin kohe magama, muidu oleks võibolla poole ööni üleval vahtinud ja lihtsalt mõelnud, et homme juba minek. Hommikul ärkasin ikka vara sest kui silmad lahti tegin siis kadus ka mõtetega uni. Tegin viimase lõõgastava vanni ja  nautisin päeva, käisin ka korra töökaaslastel külas. Kui koju tagasi jõudsin pakisin viimased asjad ja ootasin vanemaid ja õde.  Oligi aeg lennujaama sõita. Talveriided andsin ära ja tegin chek-in ka ära. Istusime siis natuke ja jätsime hüvasti, imelikul kombel ei olnud seekord pisaraid.  Kui emale helistasin pool tundi hiljem siis tema küll nuttis lahinal. Istusin seal värava taga täiesti tuima näoga, ei hirmu ega närvi polnud sees. Hirm tuli alles siis sisse kui lennuk startis ja see ka sellepärast et polnud ammu lennukiga sõitnud. Nüüd ma siis istun lennukis ja sõidan Amsterdami poole.  Järgmine postitus tuleb siis, kui selle stepsli jupi omale ostan :)