Siin ma nüüd olen, hetkel
maa ja taeva vahel. Ma arvan, et minust ei saa küll head blogi
kirjutajat, aga et teid kurssi viia oma tegemistega siis üritan anda endast parima. 20.detsember
oli siis viimane tööpäev ja algas kuu ajaline puhkus. Viisa ja pilet olid
olemas aga tahtsin kõikide oma lähedastega
natuke veel koos olla enne ära
sõitu.Seekord pilte ei pane, sest neid sai pandud facebooki vahepeal ja instagrami. Kirjutan siis mälu järgi ka natuke oma puhkusest. Puhkuse esimese
nädalavahetuse veetsin Virtsus õe juures, meil oli väga vahva nagu alati.
Esmaspäeval sõitsin üdrumale vanaema ja vanaisa juurde, sest vennal oli
sünnipäev. Jeee, venna sai 18 !! Venna
sünnipäeval sai siis ka tervislik toitumine lõpetatud, otsustasin Austraalias
uuesti alustada, elame-näeme, kas õnnestub.
Järgmine päev olid siis juba jõulud ja pere kogunes kokku, sai kõvasti söödud, et lausa paha oli. Kinke sai ka väga palju ja kõik kingid olid
ilusad ja toredad J
Järgmisel hommikul sõitsin Jannele külla. Nad kõik võtsid mind nii tugevate
kallistuste ja musidega vastu. Pidasime Janne ja lastega veel kaks päeva jõule
ja sõime palju.Tegime piparkooke, käisime jalutamas ja olime niisama
vahvad. Märkamatult jõudis kätte laupäev
ja toimus sugulaste jõulupidu. Nägin üle
pika aja Stennut jälle, kes aega leidis USA-st meid külastada. Kui jutud olid räägitud, kingid jaotatud ja
kõhud täis söödud ,oli aeg minna Elise juurde sättima. Viisin Elise vanematele
ka enda tehtud kräsupea kooki- pugeja.. hihi :D Veetsin siis 3-4 päeva Elise
juures, võtsime vastu uue aasta, tegime palju lollakusi(Alissa sõna 2a) ja
magasime poole päevani. Koguaeg oli meil
tegevust ja üldse oli väga lõbus, nii
palju sai naerda. Oli aeg korra minna Tallinnasse, Elisega hüvasti ei jätnud
sest lubasin talle Pärnu külla
minna. Tallinnas käisin enne ära sõitu
veel perearsti juures ja lõppastme libedasõitu tegemas. Väga viis oli
kesklinnas tipptunni ajal ökonoomset sõitu teha, mina kes linnas eriti sõitnud
pole. Sõitsime maale tagasi ja veetsin ühe öö üdrumal. Järgmisel päeval sõitsin juba Elisele külla
Pärnusse. Elise oli mulle lausa süüa valmistanud, väga maitsev oli J Otsustasime siis korra ka välja vaadata,
tegime end korda ja ma imekombel võitsin fb-s piletid vaarikasse . Pidu oli
meil väga tore, sai väga palju tantsitud ja nalja tehtud . Järgmisel päeval
magasime õhtuni välja, kahjuks sain mina ka väikese peavalu. Õhtul vaatasime
siis sajandi armastust ja siis tulid Caroliine jt. Kuna ma peavalu rohtu võtta ei tahtnud ja
mõtlesin, et peavalu läheb ööga ära siis eksisin, hommikul magasin kõige kauem
ja ikkagi võtsin selle rohu lõpuks ära.
Päeval käisime Elisega korra kesklinnas ja Agnesel hanhi pubis külas.
Järgmisel päeval käis Elise koolis ja mina sõitsin Virtsu Anu juurede. Käisime
õhtul Matsalus Siiril külas ja sõitsime öösel niisama ringi. Magasime poole lõunani ja kolisime natuke,
siis sõitsime Haapsalu isale, õele, vanaemale ja vanaisale külla. Õde tuli pool aastat tagasi Itaaliast Eestisse
elama ja ma polnud teda siiani näinud. Järgmisel päeval magasin jälle kaua ja siis läksime
Tallinnasse, sest Alissal oli arsti aeg. Käisime korra ema ja isa juurest läbi
ja siis sõitsime Virtsu tagasi. Käes oli reede õhtu ja otsustasime Anuga Elisele külla sõita. Mina
olin siis kainekas ja nemad jõid särtsus siidrit, õnneks hakkas neil minust
üsna ruttu kahju, nii me siis sõitsime hoopis Virtsu mutionusse. Niiet hommikul olin Elisele väga naljaka
sõnumi saatnud, sõnumi sisu oli siis selline:
Loodan et self iDisk Idoki Ione kipu, mis tähendas Loodan et jõudsid
ilusti koju. Laupäeval oli Anu tööl
lõunani , niiet veetsin aega Alissaga,
vahepeal käisin ka Anul seltsis. Arnet pakkus
meile ka tööd, niiet värvisime ka depoos seinu mõne tunni. Kuna me olime Anuga
kahekesi, siis sa palju nalja tehtud ja töö läks kiiresti. Õhtul tegime siis n.ö väikse ärasaatmis peo
Lihulas Janne juures , natuke söömist ja joomist. Elise ja Janne tegid mulle
nii armsad kingikesed ka ja Siiri tõi ka pudeli. Kuna kõigil oli kuskile kiire
siis jäime Elisega lõpuks kahekesi edasi tähistama mutionusse, aga siis
väsisime meie ka ära ja läksime üsna vara koju.
Hommikul läks Elisega koju ja meie Anuga värvisime depoos edasi seinu.
Õhtul sõitsin üdrumale vanaema ja vanaisa juurde. Järgmisel päeval käisin
vaatasin Kullamaal lähedased üle ja käisin katsikul lõpuks ära. Natuke
jutustasin ka klassijuhataja, direktori ja matemaatika õpetajaga õpside toas.
Imelik oli üldse kooli sisse astuda, siiani kodune tunne. Ülejäänud 4 päeva
käisin vanaisaga metsas ja tegime tööd. Kütsin ka vennal kõik need päevad ahju,
et tal koolist koju tulles tuba soe oleks. Reedel tulid ka vanemad maale,
valmistasin meile õhtusöögiks kartulivormi. Kuna väljas kuu valgustas nii
hästi, siis otsustasime isaga jalutama minna, jalutasime kuskil poolteist tundi
selle krõbeda külmaga. Õhtu poole
mängisime kaarte, see on isa,minu,venna ja õe traditsioon alati. Laupäeva
hommikul vara sõitsime Virtsu, kuna isa läks võrkpalli mängima, Anuga elasime
nii kaasa , et olime nagu kaks närvihaiget seal platsi ääres. Oligi aeg Anuga
hüvasti jätta, nagu ikka hüvastijätul ei puudu ka pisarad.Ma oleks muidu Virtsu
jäänud ja võõrastemajja peole läinud aga tahtsin pühapäeval välja puhanud olla
ja korralikult pakkida. Keiro mainis, et
sul veel aega homme tagasi sõita ja näete veel, kusjuures ta ennustus läks
peaaegu täppi. Anu ja Krissu läksid Kuressaarde firmapeole. Kirjutasin siis
meie vestlusesse nalja pärast, et lähme ka saarde, Anu ja Krissu õhutasid
tagant ja oligi minek. Panin 10 min asjad kokku, sest viimane buss läks
üdrumalt.Läksin Lihulas maha ja siis
Agnes korjas sõbraga mind peale ja siis korjasime Elise peale ja
kihutasime Virtsu, et praamile jõuda.Kuressaarde jõudes läksime Elise õe juurde
sättima. Kõik oli väga tore,aga kahjuks Anut ja Krissut me ei näinud, sest
nad läksid varakult hotelli magama. Olime natuke aega lokaalis istunud, siis
läks Agnes koju. Otsustasime, et joome
siidri lõpuni ja liikusime ka kodu poole. Kuna kõht oli tühi käisime sõime
pizzat enne kojuminekut. Hommikul oli
7.30 juba äratus ja hakkasime koju minema.
Kuna Agnes oli meist eraldi bussi peal siis kallistasin teda praami peal
. Elisega aga sõitsime Lihulasse sisse keerates viimased kilomeetrid
vaikides, olime õnnetud. Maal jätsin ka vanaema, vanaisa ja vennaga hüvasti ja ka siis ei puudunud pisarad. Nii ma siis jõudsin Tallinnasse surmväsinuna,
üritasin pakkida ja käisime raha vahetamas. Tagant järgi mõeldes oli võibolla
hea, et nii väsinud olin, sest jäin kohe magama, muidu oleks võibolla poole
ööni üleval vahtinud ja lihtsalt mõelnud, et homme juba minek. Hommikul ärkasin
ikka vara sest kui silmad lahti tegin siis kadus ka mõtetega uni. Tegin viimase
lõõgastava vanni ja nautisin päeva,
käisin ka korra töökaaslastel külas. Kui koju tagasi jõudsin pakisin viimased
asjad ja ootasin vanemaid ja õde. Oligi
aeg lennujaama sõita. Talveriided andsin ära ja tegin chek-in ka ära. Istusime
siis natuke ja jätsime hüvasti, imelikul kombel ei olnud seekord pisaraid. Kui emale helistasin pool tundi hiljem siis
tema küll nuttis lahinal. Istusin seal värava taga täiesti tuima näoga, ei
hirmu ega närvi polnud sees. Hirm tuli alles siis sisse kui lennuk startis ja
see ka sellepärast et polnud ammu lennukiga sõitnud. Nüüd ma siis istun
lennukis ja sõidan Amsterdami poole. Järgmine postitus tuleb siis, kui selle stepsli jupi omale ostan :)
No comments:
Post a Comment