Elu Austraalias: 27.märts-2.aprill

27.märts Õhtul olin kindel, et töötan täna ja kui äratuse peale ärkasin olin ka kindel, et töötan. Aga kui mõtlema hakkasin, et mul on kaks valikut kas küürutada terve päev põllul jälle või Triinu ja Emiliga Albanysse tripima minna, loomulikult valisin teise varjandi, mitte keegi ei valiks vabatahtlikult esimest. Ütlesin hommikul pool 6 siis Hallikile, et öelgu, et mul pea valutab. Ärkasin kaks või kolm korda enne 9 veel üles aga sundisin end magama tagasi jääma. Jäädavalt ärkasingi kell 9, tegin hommikusöögi ja kohvi ja läksin välja päikest nautima. Ülemus oli ka seal ja küsis vaba päev jah ja siis ütles midagi millest ma aru ei saanud ja naertasin ainult :D Kui nõusid ära viima läksin nägin Triinu, kes ütles, et nad juba poole 7 üleval ja söönud. Istusime korra veel laua taga enne ära minekut, kui ülemus jälle tuli ja küsis kas me kolmekesi tunnitööd ei taha teha, aga kuna meil oli Albanysse kiire siis keeldusime. Sõitsimegi kell 10 ära, nii hea oli farmist jälle eemale saada. Shoppasime kaks tundi ja ma sain omale 40 dollari eest 10-15 asja, pusa, sandaalid, mitmeid särke ja toppe ja pükse. Siin on kõik lihtsalt nii odav. Peale seda käisime toidupoes ja tagasi farmi jõudsime kell pool 5. Ostsin omale jalkaks trenni püksid ja pluusi. Käisime mäkist läbi, nii palju mu tervislikust toidust siis, aga alati on lause homme alustan.Tagasi jõudes käisime Hallikiga tunnisel jalutuskäigul, enne interneti tulekut. Hushein oli lubaduse täitnud ja kala küpsetanud ja meile toonud, õnneks sain ikka oma osa ja Halliki oli mulle külmkapi pannud. Nii tore oli kuulda, et 4 inimest uurisid, kus ma olen ja miks ma ei tööta. Ma ei jõua homset ära oodata, sest lähme jalkat mängima. Terve platsi täis afganistaani omasid ja mina. Varsti oskan kolmes keeles jalkat mängida, eesti, inglise ja afganistaani :D Ma arvan, et nalja hakkab saama seal homme. Täna oli palgapäev ka jälle, juhuuu.

28-29.märts Maasikahooaeg hakkab vaikselt läbi saama, enam ei ole nii palju maasikaid ja ei saa nii palju teenida. Mõlemad õhtud käisin jalkat mängimas, väga mõnus on end natuke liigutada. Väljakul on üks mustanahaline ja ülejäänud on Afganistaanid, mustanahaline on siis niiöelda treener ja räägib inglise keeles ülejäänud karjuvad ikka Afganistaani keeles. Ma ei saanud algul üldse aru, kes minu meeskonnas on niiet mõlemad päevad 10 min mängu algusest jälgisin, kes mu meeskonnas on. Õnneks söödavad palju palli ja võtavad mind omasugusena, mitte ei hoia eemale, nagu kaktust sest kardavad liiga teha. Koguaeg saan kiita ja saan väga hästi hakkama, nende naise ei harrasta sellist sporti väga ja siis ma olen nende meelest nii tubli. Peale jalkat oleme mõlemad õhtud käinud Ali majas õhtust söömas, üks õhtu oli soolaleiva pidu, niiet siis saime kooki ja küpsist ka. Ükspäev oli nagu supp aga nad purustavad oma saia sinna sisse, niiet see pole ikka meie jaoks nagu supp, lisaks oli sai kõrval ja lambaliha. Enamus söövad näppudega, ainult mõned abistavad lusikaga. Mina ja Halliki jagasime koos kaussi, sest me olime külalised aga muidu nad söövad 3-4 nelja peale ühest kausist.Teisel päeval oli maks, mis oli ka jälle superhea.Nende kultuuris on nii, et külaline ei tohi toitu alles jätta, kui ei jaksa tuleb tasku panna. Nii me siis Hallikiga punnitasime omale seda toitu sisse, sest nad tõstsid juurde. Naljakas on see ka, et nad söövad igal toidukorral seda lavašši. Pakkimisel minu selja taga istuv mees annab mulle ikka puuvilju ja küpsiseid ja siis toob mulle karbid valmis. Kahjuks ta inglise keelt väga ei oska, niiet me muidu ei suhtle eriti. Jõuame õhtuti alati nii hilja koju ja hommikuti on raske tõusta, lisaks nüüd jalka väsitab ka veel. Alati kui tagasi sõidame siis räägime meie kultuuride erinevusest ja sarnasusest nii huvitav on kuulata ja rääkida. Hämmastava panev minu puhul on see, et mul on kolm pakki küpsiseid, shokolaadi ja pringleseid ja need on seal juba 4 päeva seisnud, tavaliselt oleks ammu otsas :D Ilm on ka väga veidraks läinud, ükspäev oli nii kuum, et ma võtsin 2 tundi päikest ja järgmine päev oli nii külm, et õhtul pidi tagi kandma. Ja põllul on ka nii, et vahepeal sajab vihma siis on natuke aega väga kuuma päikest. Nüüd ma mõistan, miks Austraalased koguaeg ilmast räägivad, sest sellest on palju rääkida.

30.märts Päevad jäävad veel lühemaks täna lõpetasime kell 12 juba. Ma olin nii tige täna vao vahel, sest maasikaid üldse pole ja nii vähe kaste saab aga samas ma korjan kiiremini, kui muidu sest ma tahan teiste vagude pealt ka korjata. Kaks Afganistaani kutti lõpetasid töö täna ja enam ei tule. Õnneks nad elavad Aliga ühes majas, niiet saame ikka edasi suhelda.Kuna ma eile magasin päeval kaks ja pool tundi, siis täna üritan muude asjade tegeleda. Kell pool 5 korjatakse meid peale siis lähme jälle Mt. Barkerisse. Otsustasin, et mängin täna võrku. Aa muide jalkas neil reegleid pole, need kes on kaitses on ka ründes, jooksevad väljakul ühest nurgast teise ja ringiratast. Värvad on alla meetri suured, niiet palli on sinna väga raske saada, ma pole isegi üritanud, sest ma ei usu et ma sisse saaks, sest väravavaht seisab ka seal ees veel, niiet sisse saada on väga väike protsent. Halliki mängis eile võrku teistega samal ajal ja ütles, et neil ei pidanud ka reegleid väga olema, terve mängu servib üks inimene, liikumist ei ole, kõigil on sama koht. Eespool mängijad rahmeldavad ees ja taga olevad inimesed peavad õnnelikud olema kui palli saavad. Ja kõige naljakam on see, et neil kõigil on oma koht, kus nad alati mängivad ja meeskond ka sama, niiet muutused pole väga nende jaoks vist. Kuna mul olid asjad kõik tehtud ja sõime ka juba varakult, siis oli veel palju vabaaega, nii me siis jutustasime Davidiga, kes meid alati oma shokolaadi munadega üle külvab ja itsitab seda, et ma patustan ja healthylt ei söö, aga alati lisab, et sul on energiat vaja, sest kulutad põllul palju.

31.märts Käisime peale tööd mägedes ronimas, vaatepilt oli niii ilus. Ronisime mingi 3km mäest üles, mis oli meie jaoks nii väsitav sest pole ammu liikunud. Nägime kängurusi ka hästi lähedalt ja üks poeg magas, läksin lähemale, et pilti teha ja nägin kuidas ema lähemale hüppas, ma kartsin et tuleb kallale ja hakkasin taganema ja jooksin Hallikile täiega otsa. Ostsime red labelit ja mõtlesime, et joome algul selle ära enne kui Mt. Barkerisse läheme, aga otsutasime farmile lähemale sõita sest, siis on pärast vähem sõita. See oli väga õige otsus sest politsei võttis meid Mt. Barkeris maha ja pani puhuma. Jõime kolme peale terve pudeli Red Labelit ja tuju oli super. Öösel magasin hästi ja hommikul polnud raske tõusta. Käisime siis oma bossiga(Hussein), kes on mulle silma peale pannud, niiet ma sundisin Hallikit endaga koguaeg olema, et mitte üksi jääda.

1.aprill Tuju oli hea veel ka põllu peal, saime kõvasti naerda ja sai itsitatud, et Halliki natuke võtusena sõitis. Triin naeris järgmine päev, et ta on roolijoodik ja Halliki vastas selle peale, et tahtis koju saada ja Triin ütles seda nad räägivad kõik. Peale tööd kutsus Hussein meid baari jälle aga otsustasime täna puhata. Läksime ikkagi peale tööd Hallikiga kahekesi Mt. Barkerisse, sest Hallikil oli poodi vaja minna. Alguses siis sõitsin mina, esimene kogemus manuaaliga siin, algul hakkasin ikka parema käega käiku vahetama ja ununeb ära, et vasakul pool käigukast on. Aga sellega olen täiesti harjunud, et vasakul pool sõidame, imelik oleks paremal sõita nüüd. Linna vahel tegin natuke lollusi ka, eriti ringtee juures midagi aru ei saanud. Poes nägime Alid, kes meid enda juurde kohvile kutsus, kuna meil plaane suuri polnud peale pubi siis sõitsime nende järgi. Jõime kohvi ja jutustasime ja oli aeg pubisse minna. Pubis jõime ühe siidri ja nautisime maakoha pubi, seal oli see Austraalane ka, kes ühe selle autoga maasikapõllul sõidab, siis jutustasime temaga ka. Ja ta rääkis, et ta minu kaste on alati ilusamaks sättinud ja pole ära võtnud, tuli välja et üks kommionu juures, kes mind hoiab siin:D Peale siidrit hakkasime farmi tagasi sõitma, kuna ma nägin politseid siis lubasin lahkelt Hallikil sõita. Üle tee hüppas kolm korda kaks känguru, aga õnneks sõitis Austraalane ees niiet nägime kui tulid. Magama läksin ikka alles kell 12 öösel ja ärkasin, kell kaks enda karjumise peale üles, nägin õudsat und. Peale seda olin tükk aega üleval enne kui magama tagasi jäin. Sõin suure paki küpsiseid enne magamaminekut, ma isegi ei tea miks ma nii palju söön kui isu pole, aga koguaeg suu matsub.

2.aprill Hommikul oli nii raske tõusta, sest öö oli põhimõtteliselt magamata. Algul mõtlesin, et ei lähegi tööle sest ma ei suutnud isegi silmi lahti hoida. Olin täna väga laisk, kuulasime muusikat laulsime ja naersime.Võtsime koguaeg vaod kõrvuti, et üksteise seltskonda nautida,täna mul ei hakanud isegi selga valutama, sest tegin tööd kükkis või istudes. Kuna ma olin üleväsinud, siis oli ka loll tuju ja sai palju naerdud. Täna kaks vagu laulsime ikka väga kõvasti kaasa ja oli väga lõbus. Peale põldu tegin kohvi omale ja võtsin kohvitassi pakkimisele kaasa, et mitte magama jääda. Berla oli nii armas olnud ja mulle ka karbid valmis pannud ja ära märgistanud. Tööpäev lõppes kell veerand üks ja läksin kohe otse voodisse, kuna mul aku oli tühi siis äratust ei pannud ja ärkasin lihtsal pool 4 üles. Siis läksin kööki tegin omale maitsva omletti. Triin, Emil ja Halliki olid ka seal niiet oli lõbusam. Peale seda istusime natuke õues ja ongi interneti aeg. Sündmusi on nii palju aga ei jaksa enam kõike kirja panna, ja üritan üleüldiselt kirjutada seda, mis meelde tuleb.