Elu Austraalias: 10.aprill-20.aprill

10.aprill Päevad lähevad väga kiiresti, kuna me ei ole üldse peale tööd farmis olnud. Peale tööd võtsin kaks tundi päikest ja peale seda võtsin end kokku ja käisin jooksmas. Mingit sihti ei pannud, kuna polnud ammu jooksnud, siis jooksin lihtsalt palju jaksasin, kuna tuju oli hea ja energiat oli palju siis jooksin kuskil 6km. Saime Davidi käest teada, et siin ümbruses ühe nädala jooksul ründasid haid kahte inimest. Väga vahva ma ei jõua järgmist ujumist ära oodata. Maasikaid on nüüd natuke rohkem jälle, sest nii päikselised ilmad on olnud vahepeal. Õhtul netti minnes ootas mind armas üllatus, mu armsad õed ja vend olid vestluse teinud, et saaksime kõik omavahel uudiseid jagada, minu meelest oli seal rohkem lolle nalju kui uudiseid :D Kuna mul endal läpakas filme pole siis lasin Triinul omale mälupulgale Seks ja Linna osasid panna, niiet hakkan nüüd esimesest hooajast peale. Reedel võtsin jälle päikest kaks tundi ja kuna jooksmis tuhinat polnud, siis ajasin Triinu, Halliki ja Emil-i välja pikale ja kiirele jalutuskäigule. Jalutasime tund aega kiires tempos ja jutustasime. Peale seda jutustasime Davidiga ja saime teada, et ongi tõsi et tal on vähk ja et tal on viimased kuud jäänud. Laupäeval läksime peale tööd Mt Barkerisse ja seal otse poodi, kuna olime lubanud, et teeme midagi eestipärast süüa. Tegime siis keedukartuleid, keetsime kartuleid küüslauguga ja hiljem lisasime tilli. Kastme tegime maitsestama jogurtist, hapukurgist, värskest kurgist, sibulast, värskest sibulast ja tillist. Kõrvale tegime salati-kurk,tomat,till ja värske sibul. Mängisin alguses võrku aga kui jalgpalli poisid jõudsid läksin hoopis jalkat mängima. Peale võrku oli siis õhtusöök, kuna nad käisid kalal siis me liha ei ostnud, niiet oli ikka segu söök, Afganistaani laadi küpsetatud kala ja nende leib ja siis meie toit. Õnneks kõigile maitses väga ja tõstsid juurdegi. Pühapäeval läksime jälle peale tööd Mt. Barkerisse võrku mängima ja peale seda õhtusöögile. Peale õhtusööki hakkasime veini jooma, niiet kell oli lõpuks palju ja me polnud oma autoga, siis otsustasime sinna ööseks jääda. Esmaspäeval läksin peale tööd kohe magama ja magasin järgmise hommikuni, sest ärkasime hommikul vara ja magasime öösel vähe. Teisipäeval läksime peale tööd Albanysse Husseiniga. Shoppasime ja kohtasime ühte Eesti tüdrukut, jagasime muljeid Austraalia kohta ja rääkisime Austraalia elust. Kuna olime juba Albanys siis ei saanud mäkki käiku vahele jätta. Peale Albanyt läksime Husseini juurde filmi vaatama ja sealt koju, saime Triinu käest teada, et netti pole neljandat päeva. Kuna ma nii hilja alati farmi olen jõudnud siis pole netti läinudki vaid otse magama, siis mind see hetkel väga kurvaks ei tee. Aga Triinuga mõtlesime ikka, et varsti arvavad vanemad, et me surnud võimidagi. Kolmapäeval sai tööl natuke nalja ka, sest Ali ja Hussein ei saa omavahel läbi ja on tigedad, et me Hallikiga mõlemaga väljas käime. Halliki ja Triinuga naersime, et keegi peab ju draamat ka tegema, muidu hakkaks igav, Halliki nokkis mind draamakuningannaks, sest poisid, kes üksteist ei salli ja kunagi ei räägi pidasid pika jutu põllul maha. Kahjuks, ei jäänud see ainukeseks jutuks, see kestis mitu päeva ja mul oli nii nõme, kui nad oma keeles rääkisid ja ma midagi aru ei saanud, ja minu abitu palve et rääkigu inglise keeles ei aidanud. Maasikaid on nüüd jälle vähem ja enam sellist tõusu ei tule nagu oli enne. Peale tööd läksime Husseini juurde kala küpsetama, peale seda vaatasime filmi ja sõime. Hea, et kellegil on telekas ja filmi valik suur, kuna ma pole telekat alates Aussi jõudmisest vaadanud siis oli ülepika aja hea meelelahutus. Neljapäeval läksime peale tööd Husseini juurde pesu pesema, sest siinsed masinad ei pese ja hea on kui on sõber, kelle juures saab tasuta pesta, käisime jalutamas, kokkasime ja sõime ja vaatasime filmi jälle. Reedel oli plaan tegelt välja minna, aga Ali muutis plaane ja läksime hoopis Perthi. Lõpetasime tööl enne kella 12 juba, käisime pesus ja liikusime Mt. Barkeri poole. Siis käis A pesus ja kell 1 kuskil startisime. Sõit sinna kestis üle kolme tunni, niiet ostsime tanklast snäkke ja energiajooke, et pisut huvitavam oleks. Perthi sõitsimegi eesmärgiga, et teine auto võtta ja kahe autoga tagasi tulla. Nägime siis väga rikkaid Afganistaane ka, kellel kodu üliilus oli. Siis käisime Afganistaani poes ja sõime Afganistaani kohvikus/restoranis. Peale seda oligi aeg tagasi sõitma hakata. Tahtsin magada aga kuna siin kängurusi on nii palju siis aitasin teed jälgida. Nii naljakas, et Eestis olles ma ei mõelnud, et siin on nii suur probleem nende kängurudega, inimesed koguaeg sõidavad neile otsa ja autod lähevad katki. Kängurud hüppavad koguaeg tee ääres ja tee peal ja nii palju on surnuid tee ääres. Jõudsime Mt. Barkerisse alles pool 1 tagasi aga kuna me Hallikiga tahtsime farmi ikkagi minna, siis küsisin A käest ta vana autot ja sõitsin sellega farmi. Kogu roadtrip kestis kokku 12 tundi, mu tagumik on autos istumisest nii valus. Laupäeval sõitsime tema autoga siis peale tööd Mt. Barkerisse tagasi, Halliki mängis võrku, ma ei mänginud sest olin end juba korda teinud õhtuseks peoks ja ei tahtnud higistada. Seekord oli võrkpallis nii, et kaotaja võistkond pidi õhtusöögi korraldama, niiet läksime kõik peale võrku A juurde sööma, isegi Ashaan tuli, kes tavaliselt kuskil ei käi. Peale õhtusööki startisimegi Albany poole. Seekord oli pidu teistmoodi, ostsime kalli pileti klubisse ja jõudsime sees olla ainult 5min, sest tekkis esimene vaidlus. Seisime auto juures ja kohtusime Eestlastega, nii me siis jutustasime nendega kuskil tunnike, aga need kellega tulime need said natuke tigedaks, niiet õhtu oli täis draamat aga samas ka palju lõbusaid hetki. Kuna me Hallikiga olime purjus, siis koju sõita ei saanud, niiet jäime kaheks tunniks A juurde magama. Pühapäeva hommikul A oli nii purjus ja väsinud, et tööle ei tahtnud tulla,niiet võtsime jälle A auto ja sõitsime ise farmi, natuke võtused alles. Algul oli põllul väga naljakas aga kui peavalu tulema hakkas siis selle kuuma päikese käes enam nii naljakas polnud. Aga vähemalt ei võtnud vaba päeva ja töötasime. Kuna pidime auto tagastama siis magasime peale tööd kaks tundi veel ja sõitsime Mt. Barkerisse, aga kuna me tahtsime tagasi ka tulla õhtul siis ma sõitsin A autoga ja Halliki teise autoga, sest ma olin kindel, et kütus võib ka poolel teel otsa saada, sest meil polnud aega hommikul panna ja paak oli tühi. Õnneks vedasime siiski Mt. Barkeri tanklani välja ja jõudsime õigel ajal võrku mängima. Peale võrku läksime A juurde õhtusöögile ja sealt sõitsime otse farmi, sest me olime niinii väsinud.