Elu Austraalias: 9.-11.märts

9.märts Hommikul oli ikka samal ajal äratus, algul tundus et tuleb päikseline päev aga õnneks ilm oli siiski tuuline ja pilvine. Nägin unes Anut ja Alissat, tegime plaani, et läheme ujuma sest mul on vaba päev ja saan kaua magada.Aga ärkasin pool 5 äratuse peale üles ja mõistsin, et kauem magamisest võin unistada, tööle minek, nii suur pettumus oli, et see ainult uni oli. Muusika ja hea ilm on ainukesed head asjad veel selle töö juures. Muusikaga läheb korjamine kiiremini ja annab motivatsiooni juurde, niiet täna ma olin veel parem korjaja. Sama palju tunde tegime tööd kui eile aga täna korjasin 29 kasti ja pakkisin 27, niiet mõlemat 4 rohkem. Ma korjan praegu juba rohkem kui eesti tüdrukud ja itaalia tüdrukud ja poisid, mõnest pilukast olen ka kiirem, aga olgem ausad nad on korilasteks loodud. Peale tööd tegin omale maasika moosi terve suure kausi täie ja siis ilusamad võtsin enda tuppa näksimiseks. Käisin pesus ja käisime Hallikiga söömas. Hiinlased on tegelt väga toredad, Jay pakkus meile enda tehtud salati maitsta ja Monkey pakkus shokolaadi kooki, ja vastusega ei aitäh nad ei lepi. Kuna neil on nii pikad ja keerulised nimed, siis on nad siia endale ise inglise pärased hüüdnimed mõelnud. Jay ütles ka oma nime ja minu jaoks oli ta nimi nagu terve lause hiina keeles. Kui eile ja hommikul oli nii, et ma mõtlesin et ei pea siin kaua vastu siis täna on kuidagi enesetunne parem. Eile sõin juba masendusest oma toas igast asju näost sisse, sest kass oli peal. Täna tulin põllult väga õnnelikult ära, see vagude vahel küürutamine ununeb nagu ära ja siis hiljem mõtled, et kõige hullem ju polnud. Niiet täna ma olen väga positiivne ja naudin isegi siin olemist, aga kes teab võibolla homme on jälle kiisu peal. Nüüd on mul pakkimisest õlad ka kael ka valusad, igatahes valus on siiani igaltpoolt. Ülemus käis ka vahepeal rääkimas tahtis mingit pensoni numbrit ka veel saada, ütlesin et uurin äkki on netipangas siis kirjas.

10.märts Kuna ma eile õhtul kohvi jõin siis käisin mijon korda tualetis, läksin 10 magama ja kell 1 öösel ärkasin jälle pissihäda peale üles, kuna väljas on külm siis polnud ahvatlev sinna vetsu kõndimine aga midagi polnud teha. Kuna kui kell üks on siis tead, et saad nii vähe magada siis oli hirm, et äkki ei jää enam kohe magama, aga õnneks jäin. Hommikul ärkasin enne äratust üles, hetk peale seda oli naabrite äratus, sain aru et kohe tuleb siis ka minu äratus. Väljas oli jälle väga külm, mingi 10 kraadi on vist hommikul vb isegi vähem, maasika lehed olid ka kõik märjad siis käed ja varbad külmetasid. Aga päeval läheb jälle nii palavaks, et ei suuda kuidagi olla. Täna oli siis lühike päev ja pidi eriti pingutama, et keegi korjama ei tuleks, vagusi on sama palju aga erinevus on see, et maasikaid on vähem. Ma alustasin reedel lühikese päevaga kui korjasin 13 ja pakkisin 12, täna korjasin sellel lühemal päeval 21 kasti ja pakkisin 19 kasti, vahe on ikka suur. Lõpetasime töö kell 1 ja peale tööd käisime pesus ja läksime linna poodi Triinu, Halliki ja Emiliga, nii hea oli farmist minema saada korraks. Esimene pood on meil siin 30 km kaugusel, niiet me suhteliselt keset tühermaad. Nägime tee peal surnud emu ka, ma näen alati kõiki uusi loomi surnuna. Tagasi farmi jõudes sõime ja läksime õue laua taha istuma, lollitasime seal just kui ülemus atv-ga sinna sõitis. Pani asju lukku ja siis rääkis, et kuskil läks lennuk kaduma üle 1000 inimesega. Ma ei suutnud suud kinni hoida ja ütlesin, et ma ei julge enam lennukiga tagasi Eestisse sõita, küsis kas jään siia, Emil muidugi viskas nalja, et bussiga läheb. Krõpsusööja Fiilos tuli ka meiega juttu ajama ja Lucas otsis oma sõrmust ja oli õnnetu, mul oli kahju temast, see tähendas talle palju.David oli mu nahktagi ka kätte saanud ja oli mulle voodi peale pannud, kui tänama läksin siis ütles kohe, et pean 20 dollarit maksma nüüd ja siis hakkas naerma, õnneks olen ma juba aru saanud, et ta teeb tihti nalja ja sain naljale pihta. Ta lubas mul on sviitrit edasi kanda, mul oli hea meel sest tagiga põllu vahele eriti minna ei taha. Täna oli korjamine jälle parem, ma vist olen harjunud nüüd sellega juba ja üritan mitte mõelda kui raske see on, kuigi viimase kolme vao ajal tunnen, et kui kaste hakkan viima, et selga enam sirgu ei saa. Praegu olen mõtlema hakanud, et võibolla kannatan isegi kuu aega ära siin aga eks paistab J Hakkasin just postitusi blogisse panem ja nüüd kadus nett ära,oijah närvi ajab, kui maksad neti eest ja see on kas üliuimane või üldse kadunud. Lähen valmistan teed omale ja toon maasikaid näksimiseks.Kuna nett tagasi ei tulnud, siis vaatasin ühte sarja läpakast ja jäin kell pool 9 magama, järgmine päev kuulsin Hallika käest, et nett oli kell 9 tagasi tulnud aga kuna ma olin nagunii nii väsinud siis polnud kurb ka, et netis ei olnud.

11.märts Hommikul tõusmised lähevad raskemaks, nii tahaks magada vähemalt kella 8ni hommikul seegi teeks õnnelikuks. Aga nüüd on juba harjumus sees ja ärkan alati enne äratust juba. Kui tööle jalutasime siis jalutas rebane koos meiega, Eestis arvaks kohe et marutaudis, et nii lähedal aga siin on see normaalne kui 3m kaugusel on rebane, kes ei karda meid. Kirusime jälle enne alustamist kui nõme ja raske see töö on aga see käib asja juurde, sest alati kui ma korjan juba siis mõtlen et pole nii hull midagi. Täna oleks pidanud pikk päev olema, aga maasikaid oli vähem või korjajaid rohkem igatahes põllu pealt ära tulime pool 12 juba ja korjasin isegi ühe kasti vähem kui eile. Täna võeti kast arvestusest maha, kui oli liiga oranze maasikaid sees, mul läks ka üks maha sellepärast, nagu et saab vähem raha selle eest. Aga siis kui ma pakkisin siis tuli supervisor, tõmbas mu kõrvaklapi peast ära ja ütles, et ei võta mul seda kasti maha kui luban, et homme seda ei juhtu ja pilgutas silma. Ma tean, et paljudel läks mitu kasti maha, küsisin pärast Emili käest kas ta ka kastid tagasi sai siis ütles, et ei saanud, järelikult sain ainult mina :D Üks minu vanaisa vanune supervisor on ka nii tore pakkisin maasikaid ja siis tema nagu toob kaste ette ja siis kinkis mulle ühe ilusa suure maasika, mis meenutas südant. Need supervisorid on üldse hästi toredad vahepealt kui põllul korjan siis tulevad ajavad juttu, üks küsis kui vana ma olen siis ütlesin et 19. Vastas selle peale pullshit, how so young can come to Australia at all, I didn`t know that. Ühesõnaga ma olen pesamuna siin põllu peal. Need supervisorid kontrollivad kõikide vagusid ka aegajalt ja siis toovad sulle kasti, kui oli kahe silma vahele midagi jäänud ja kasti sisse kontrollivad ka aegajalt, et liiga pisikesi,vanu ja väheküpsenuid poleks. See sama sõbarlik supervisor teeb silma vist, kui ära hakkasime minema siis naeratas mulle läbi auto küljepeegli ja koguaeg pilgutab silma :D Ja kui täna kaste viima läksin siis ütles Miss Anna-Liisa ma ei räägi enam sinuga, küsisin miks mis ma tegin, siis ütles, et see olin nali ja siis küsis kas sa tahad, et ma sinuga räägiksin. Üleüldse see on nii naljakas, kui hüüab kuskilt vao vahelt Miss Anna-Liisa ta nagu hääldab nii armsalt mu nime:D Ütleme nii, et tegelt ilus mees on, täpselt nagu mehhiko seebikast need armsad mehed. Pärit on ta siis kashastanist ja teine supervisor on ta vend, see pole üldse nii sõbralik. Esimesel päeval küsis nime küll ja jutustas natuke aga järgmine kord juba ütles, et kuula muusikat ühe kõrvaklapiga, muidu sa ei kuule mis ma sulle räägin ja siis kuna ma kiire korjaja olen siis kontrollib tihti minu vagu nagu ma teeks lohakalt, õnneks ta pidi pettuma, sest ta ei leia kunagi midagi mu vao pealt. Pakkisin see eest täna rohkem kui tavaliselt, kui tavaliselt korjan rohkem kui pakin siis täna oli vastupidi. Tööpäev lõppes pool 3 siis ja läksin tunniks ajaks päikest võtma, rohkem ei kannatanud olla sest kõht läks tühjaks. Uskumatu, et ma olen siin 5 päeva töötanud juba, aeg läheb päris kiiresti tegelikult, pool päeva töötad,siis sööd, natuke aega netis ja magama ära juba. Ootan millal nett tuleb, et postitused üles panna, kui midagi õhtul veel toimub siis kirjutan järgmisesse postitusse:)