Elu Austraalias: 26. ja 27.veebruar

26.veebruar Hommikul töötasin aias mõned tunnid ja käisin pesus ära. Omanik küsis, mis ma nüüd tegema hakkan ütlesin, et lähen oma kohvrile järgi. Ta ütles, et läheb nagunii linna poole, et saame autoga ära tuua . Kui kohver käes oli ostsime ühest restoranist süüa, omanik söödab neid tasuta, kes tema jaoks töötavad, ehk siis peale minu on siis kaks poissi veel, kes talle töötavad. Kui kõht täis oli siis mõtlesin, et magan nii kaua, kui Cärol helistab ja valmis on poodi minema. Koos läksime poodi sellepärast, et raha oli üle tulnud ja ma saatsin ka tema arvele, sest mu pangakaart alles jõuab. Omanik tahtis õhtuks veini osta ja kutsus mind kaasa, käisime Hungry Jack`s-is söömas ka ära, et ei peaks midagi valmistama. Kutsusin päeval Cärolit õhtul meie hostelisse peole, aga tuli välja et neil ka pidu ja et terve linna hosteli elanikud lähevad ühte kohta õhtuks, mingi mustang bar. Ühesõnaga mõtlesime Cäroliga, et nagunii näeme seal, et oleme mõlemad oma hostelites.Me hakkasime poole 9 ajal siis gooni jooma, kindel on see et sellega saab homme tasuta peavalu. Ühed käisid korra ära seal juba ja jagasid oma templit, kuna tempel oli nii tugev siis panid käe vastu ja said endale ka. Meie hostelist läksime 10kesi, mina ja üks prantuse tüdruk ja ülejäänud poisid. Õnneks oli see baar meist 2 min kaugusel, teised hosteli elanikud tulevad tasuta bussiga. Ma ei saanud täpselt aru miks aga saime kõik tasuta õllet koguaeg ja tasuta sisse ka. Läksin siis välja suitsetama omanikuga kui nägin Cärolit järjekorras seismas. Järjekord oli meeletu, aga meil oli mingi tutvus niiet saime kohe sisse, kuna Cärol kirjutas mulle tund tagasi, et hakkab liikuma siis ei osanud arvatagi, et nad ikka järekorras on. Semmisime Cäroli endaga sisse ja pidu võis alata, nägin Cäroli hosteli omasid ka ja jutustasin nendega ka vahepeal. Cärol läks omasid otsima ja ma jäin enda omadega, nägin kella 12 ajal, et prantsuse tüdruk läheb koju ja jooksin talle järgi, sest poisid hakkasid liiga palju külge lööma. Mõtlesin, et natuke purjus ka, et täna öösel magan nagu beebi aga ikka ärkasin öösel mitu korda üles.

27.veebraur Nagu arvata oli, oli mul hommikul peavalu niiet täna töötamine ei tundunud eriti ahvatlev. Aga midagi polnud teha jõin õhe kohvi ja hakkasin tööga pihta. Eddy oli pannkooke küpsetanud aga need ei tundunud täna kuidagi ahvatlevad. Hommikul kolis viimane tüdruk mu toast välja, niiet jäin üksi 6-sse tuppa. Aga omanik ütles kohe, et ära rõõmusta midagi kohe tulevad uued, et ta läheb lennujaama järgi. Peale tööd käisin pesus ära ja mõtlesin pikalt, kas minna sinna proovipäevale kohale või mitte, sest mul polnud RSA-d nagunii. Omanik ütles mine ikka ja ütle, et unustasid maha. Kuna ma venitasin nii kaua siis pidin kiiresti liigutama hakkama, sõitsin kahe bussiga kohale sinna. Imelik oli see, et mingit närvi ei olnud sest mõtlesin palju nõudepesija ikka inglise keelt peab rääkima. Koha ülemus andis mulle siis paberid, mis pidin ära täitma, küsis mõned küsimused ja siis sain vormi. Vormiks oli särk, peapael ja siis mingi märk, mille pidi rinda panema. Üks itaalia poiss hakkas mind õpetama, tutvustas mind terve köögiga ja siis pidin sabas tal olema. Kuulutuses oli kirjas et nõudepesija ja köögi abi aga tuli välja, et pidin hoopis ettekandjaks hakkama, siis tuli küll hirm sisse. Süsteem oli selline, et üks naine oli seal ees, kes juhatas inimesi lauda, siis oli üks tüdruk, kes tegeles jookidega ja köögis oli ka 7 inimest ja peale meie oli veel 4 ettekandjat. Meie töö nägi välja selline, et algul viisime lauda külma suure veepudeli, siis kui lapsi oli siis lastele pliiatsid ja värvimislehe, siis läksime küsima, mida juua võib pakkuda. Seal oli laudu mingi 50 või rohkem, väga suur koht ja palju inimesi. Hästi palju oli seina juurde ekraane pandud, sinna pidime oma koodi trükkima ja siis panema mitu inimest on lauas, sain isegi lauanumbrid selgeks. Siis valisin joogid ekraani pealt ja saatsin baariletti ja baari tüdruk viis need ise lauda. Järgmisena läksin küsima, mida söövad, kuna kõik oli mexico pärane siis olid toidunimed ka väga rasked minu jaoks. Söögid panin samamoodi ekraanil ja saatsin kööki, kui toidud valmis siis tuleb üks tüdruk kandikuga ja mina pean pean sinna laua juurde minema ja lauale panema. Kohe õpetati järjekord ka selgeks, mis järjekoras need seal kandikul on. Siis tuli magustoitude kohta küsida ja laud ära koristada. Töö on lihtne ja väga meeldiv aga kahjuks pole minu ingliskeel selleks nii hea, nad andsid küll menüü kaasa, et saan kodus vaadata ja helistavad aga olen enam kui kindel, et mind ei võeta sinna, sest koguaeg peab ainult suhtlema. Ta alguses ütles ka, et on näha, et saad kõigest aru aga vastu räägid veel vähe, ja et see äri on 35 aastat tegustenud, et teenindajad peavad head olema. Saate fb-st vaadata ka, nimi on Pancho`s Mexican Villa Restaurant. Mingi poolteist tundi olin kui lasti koju minna, ma olin enam kui kindel, et tööd ei saa aga polnud väga õnnetu ka, sest esimene intervjuu/proovipäev Austraalias tehtud, järgmine läheb kindlasti paremini. Tagasi hostelisse jõudes vaatasin, et tuba on kohvreid täis, õnneks üks paar otsustas ikkagi eraldi toa võtta niiet jäi ainult kaks. Üks on kanadast ja teine singapurist, mõlemad tunduvad okeyd.

Pilte tuleb aina vähem, sest pole midagi väga pildistada ja ei viitsi ka enam väga. Vabandust !!