Elu Austraalias: 3.-5.veebruar

3.veebruar Poisid läksid hommikul kooli ja lasteaeda ja mina läksin kõige pisemaga muusikaklassi, kus oli paljupalju lapsi. Käisime Liina ja Dudiga(2a) linna peal nsm tsillimas, nii hea oli lõpuks majast välja saada. Igatahes terve päev oli selline tunne, et ma pakin oma asjad kokku ja lähen minema, otsin uue töö. Igatahes ema alles tuli lapsega koju ja nüüd ta ei viitsi enam oma beebiga olla ja juba ma pidin võtma paari päevase enda hoolde.

4.veebrauar Jack läks kooli, ema saatis teda ja tahtsi telefonis schattida niiet ei võtnud Gabrielit endaga, nii et me pidime Liinaga kõik lapsed jälle võtma, isegi selle paari päevase. Käisime pargis ära ja läksime sööma. Õnneks pereisa läks tööle niiet me läksime koju alles siis kui lastel lõunauinak oli. Nagu ma juba öelnud olen siis isa ei luba midagi teha ega kuskile minna. Kui lapsed ärkasid läksime basseini ja olime seal kuni õhtusöögini sest meil käis neli koristajat ja aednikud ja pidime jalust ära minema. Päev läks ruttu ja oli hästi lõbus, enam ei pidanud lapsi kulli pilguga vaatama vaid nad mängisid ja said ise endaga hakkama.Pärast õhtu sööki tuli juba isa ja oli nendega niiet meil oligi päev läbi juba ja sain enda asjadega tegeleda. Kui eile mõtlesin, et pakin oma asjad ja lähen minema siis täna oli kõik palju positiivsem.

5.veebruar Liina poiss Mario tuli ka öösel siia meie tuppa magama, sest ta oleks pidanud muidu veel varem tõusma, kui oleks oma kodust tulnud. Mul pidi olema vaba päev, aga hommikul äratati ikka 6.40 üles ja paluti Dudi riidesse panna.Täna oli see päev kus beebil lõigati see nahk peenisel ära ja juutidel on siis nagu suur pidu. Liina oli end juba korda jõudnud teha ja ma tahtsin ka natuke sättida. Jõudsin ühe silma ära värvida kui pereema tuli ja palus mul imikule vanni teha, aga ise hakkas omale meiki tegema. Vahetasin beebil mähkme ja panin riidesse. Pereema võttis beebi korra ja ütles mine pane end riidesse siis, jõudsin seeliku selga panna ainult kui palus, et ma alt ta ema kutsuks. Ühesõnaga ma ei jõudnud midagi teha. Pidu algas kell 7.30 ja maja oli rahvast täis, Eestis ei tuleks keegi kell 7.30 hommikul peole. Kõik toidud tõid toidlustajad ja jooke valasid ka nemad. Eraldi oli ka ka kohvi lett nagu oleks oma kodus oma kohvik olnud teenindajaga. Ma siis pidin seda lõikamist filmima, ruumis võisid tegelt ainult mehed olla , naised peavad vaatama ukse pealt. Mul läks süda pahaks kui ma seda nägin, vaene beebi . Ühesõnaga tähtsad härrad tulid kohale ja arst, kes lõikas. Siis nad lugesid seda palvet heebrea keeles, ja jõid oma püha veini ja lapsele pandi nimi. Vanaisa alustab lapse andmist , teine oli isa ja siis isa poolt valitud 10 meest.Lapse nimeks tuli Isaac-Joseph. Igatahes lapsel pidi peenis veel kaks nädalat veritsema. Õnneks pereema ütles, et meie ta mähet praegu enam vahetama ei pea. Koristajad tulid ja koristasid maja ära ja Liina viis lapsed kõik kooli,lasteaeda ja sõimerühma. Pikutasime siis Liina ja Marioga basseini ääres mõned tunnid. Hommikul oli jälle selline tunne, et ma vist ikka lähen Cäroliga rändama ja tööd otsima, sest ema on nii laisk ja saamatu. Mul on vaba päev aga ikka pidin kõike tegema mina. Ja vanemad vaidlesid kella 1ni öösel, et mis lapsele nimeks tuleb. Leppisime Cäroliga kokku, et saame rongijaamas kell pool kaks kokku. Ta jõudis sinna isegi varem kui mina aga mõlemad jäime hiljaks ja jõudsime kell kaks kuskil. Me olime erinevates rongijaamades ja otsisime üksteist täpselt tund aega taga, telefoni teel seletasime mis ümber on. Kõige naljakam on see, et ta seletas et ta näeb ühte kollast torni millel on kell, ma ei näinud seda kuskil, kui ma lõpuks kaugemale oma rongijaamast läksin silla peale siis sain aru, et ma olin selles samas hoones kus see torn oli :D:D Ja Liina kodus nüüd rääkis, et me olime üksteisest tegelt kuskil 500m kaugusel.Ülipika kõndimise järel leidsime üksteist kell kolm silla keskel.Lobisesime ja hakkasime raamatukogu otsima.Kui asjad seal valmis siis hakkasime taco billi otsima. Kuna koht oli inetu siis loobusime sinna minemast. Pika kõmpimise peale otsustasime sööma minna ja valisime tükk aega söögikohta, kuna söögilõhn oli igalpool ja neelud käisid liiga kiiresti siis otsustasime McDonaldsi kasuks ikkagi. Vahepeal istusime ja puhkasime jalga ja muidugi ei saanud pilte tegemata jätta :D Korra vaatasime poodides ka ringi aga kuna pole veel palju teeninud siis tundus kõik kallis. Ja mu jalad on siiani suurest jalutamisest haiged. Ei jaksanud pilte järjekorda panna, vabandust.