Sunday, May 11, 2014

3.mai-12.mai

3.mai Hommikul ärkasin juba kell 8 sest oli roadtripi aeg.  Nagu arvata võis tekitas vein meeletu peavalu ja öösel jõin kaks pudelit vett ära. Kell 10 tulid Halliki, Triin ja Emil mulle järgi, ütitasime asjad autosse pakkida, aga suhteliselt palju asju oli ikkagi tagaismtel ka niiet sõit ei  olnud just kõige mugavam. Õnneks olid tagaistmel ainult tekid ja padjad niiet sellessuhtes oli ikkagi mugav. Sõitsime linnast linna ja käisime vaatamisväärsusi vaatamas. Ma sõin neli peavalu tableti aga olemine ikka paremaks ei läinud. Kuna kõht oli ka tühi juba siis ma tahtsin hirmsasti midagi rasvast süüa, leidsimegi koha ja tellisin endale kananagitsad friikartulitega, mis maitsesid sellel hetkel nii hästi.  Õhtuks jõudsime kuskil linna ja tahtsime hotelli minna, aga kuna hotell oli täis siis saadeti meid kuskile bed & breakfasti. Üllatuseks oli see ühe vana naise maja, mis nägi väga ilus välja, hind oli üsna kirves, kaks tuba oli ja mõlemad toad maksid 100 dollarit. Saime kokkuleppele niiet saime ühe toa nelja peale ehk siis 25 eurot nägu, see oli väga odavalt saadud, ütles et tegi meie puhul erandi. Triin ja Emil magasid voodis ja mina ja Halliki maas paksu teki peal. Kui asjad tuppa oli viidud otsustasime kohalikus pubis ühe siidri teha, aga kuna tuju polnud muud teha siis tulime kell 9 juba koju tagasi ja 10 ajal jäime magama. Pühapäeval jätkasime oma roadtripi ja sõitsime linnast linna, kokku sõitsime vist üle 800km kahe päevaga, õhtuks jõudsime siis Donnybrooki lähedale õunafarmi.Donnybrook on hästi kuulus õunte poolest, niiet linnas on hästi palju õunte pilte, isegi tänavalaternad on õunad. Vedasime asjad sisse ja hakkasime kokkama, et homsele tööpäevale lõuna olemas oleks. Siin on õnneks hästi palju erinevat rahvast, prantslased,itaallased,inglased jnejne. Lõke oli püsti tehtud, niiet istusime lõke ääres ja jõime veini. Siis hakkasime poistega komöödiat vaatama, mis oli ülinaljakas. Peale seda oligi juba uneaeg. Nüüd ma jagan tuba Hallikiga, õnneks on tuba suurem ja wc ja vannituba on toas olemas. Esmaspäeval oli siis kell 6.30 äratus, oli aeg jälle tööd teha, kuna ilm oli vihmane siis algul mõtlesime, et ei tule tööpäeva aga ikkagi oli. Ma ärkasin öösel kell kaks vihma peale üles ja ütlesin Hallikile, et vihma sajab, Halliki hakkas naerma selle peale, sest ei saanud algul aru, et mis sellest, aga siin on niiet kui sajab ei saa õunu korjata ja see lause tuli ka keset ööd, niiet ma ei teadnudki kas Halliki on üleval või mitte. Sõitsime bussiga kõik istandusele ja saime oma suured kotid, sain ka paberid, mis tuleb ära täita. Mul on sellest paberimajandusest nii siiber juba, igakord peab samu pabereid terve hunnik täitma. Nii nüüd õunte korjamisest, töö on hästi igav ja üksluine ja õhtul olid õlad nii valusad sellest raskest kotist. Kõik kõnnivad selle kotiga nagu oleks 9 kuud rasedad. Ma olen Hallikiga paaris ja korjame ühte bini, siin võib vähemalt rääkida ja naerda ja puhata, mitte keegi ei passi peale. WC-d võib ka igal ajal kasutada. Töö oleks palju mõnusam kui ei peaks seda redelit tassima koguaeg ja siis puud lähevad mäest üles, niiet ma oleks 5 korda oma redeliga ümber kukkunud. Puude küljes on tohutult ämblikuvõrke ja ämblikuid, õnneks neid mürgiseid ei ole veel kohanud. Päevad on pikemad kui maasikapõllul aga vähemalt on pausid ja raha sama. Alustame tööd kell 7.30 ja siis on 20 min paus, järgmine paus on pool kaks mis kestab pool tundi ja siis kell neli on tööpäev läbi. Vahepeal muutub kott nii raskeks ja häirivaks, et tahaks seda seljast ära kiskuda ja siis tuleb meelde, et ei tohi. Nii raske on seda redelit tassida kui see suur kott kõhul ees on. Ongi nädalake siin õunafarmis täis saanud. Peale tööd oleme enamasti toas istunud, lugesin isegi kaks raamatut läbi. Ükspäev käisin peale tööd jooksmas ja jalutamas ka, et ümbruskonnaga tutvuda, kuna siin on nii mägine ja ma pole ammu jooksnud oli võhm kohe väljas ja sellepärast muutus jooksmine jalutuskäiguks. Kaks korda oleme lõpetanud kell 11 või 12 ajal ehk siis kolm või neli tundi ainult töötanud, sest vihma on hakanud kõvasti sadama. Aga enamasti on igapäev väike shower tulnud ja siis oleme edasi töötanud. Kuna on sügis siis ilm muutub iga sekundiga korra sajab siis on päike ja siis jälle sajab. Ainult üks kord on terve päev päike paistnud ja siis oli õhtul näha ka, et nägu natuke punane.  Kaks korda oleme ka õhtul joonud ja seltskonnas istunud ning eurovisiooni vaadanud. Õlad on nüüseks juba tööga harjunud ja mulle see töö täitsa meeldib, sest maasikafarmis korjasime iga kolme päeva tagant sama vagu, aga siin need blokd muutuvad. Arvatavasti saame siin veel kaks päeva õunu korjata siis on õunad otsas. Aeg läheb ka kiiremini sest võib lobiseda niiet keegi peale ei passi. Nägin kolme ülisuurt mürgiämbliku, kui ma teaks et nad ei tapa siis ma ei kardakski neid nii jubedalt. Ja silmad ja kõik kohad on neid ämblikuvõrke täis sest kõik puud on neid täis. Kui maasiakfarmis oli niiet hommikul tõusta ei tahtnud siis siin see ärkamine polegi nii jube, ebameeldiv  on neid külmasid ja niiskeid riideid ainult hommikuti selga panna. Radikat pole ja siis toad on nii külmad ja niisked, et enamus aeg püsin teki all. Õhtud on siin soojemad kui Mt. Barkeris, vabalt võib lühikeste riietega olla. Kuna mul jopet siiani ei ole töötegemiseks siis sain ühelt mehelt, kes traktoriga sõidab tema jope ja nüüd ta laenab mulle seda igapäev. Mõtlesin, et kui ära minema hakame peaks talle kindlasti shokolaadi viima, sest tänu talle on mul alati soe olnud ja kaitseb vihma eest ka palju. Pühapäeval oli siis vaba päev, kuna eelmine õhtu sai natuke tähistatud ja kaua üleval oldud siis ärkasin pühapäeva hommikul kell 10 alles, enne seda tegin ikka pool seitse silmad lahti nagu harjunud ärkama. Eestis olles ma ei ärganud kunagi öösiti üles ja hommikul nii vara mitmeid kordi, aga siin on see uni nii sassi läinud ja iga asja peale ärkan nüüd üles. Halliki küpsetas pannkooke ja tegime ühise suurema hommikusöögi. Peale seda sõitsime Bunbury shoppama. Mul polnud ammu nii hea tuju olnud nagu see päev oli, ma isegi ei tea miks aga terve päev särasin. Kuna Triin, Emil ja Halliki on ülikiired shoppajad siis ma leidsingi endale ainult kleidi, mille ma ära ostsin rohkem polnud aega ringi vaadata. Peale shoppamist helistasime kõik oma emadele ja läksime pizzat sööma. Rääkisin oma õetütrega ka, nii armas oli ta häält kuulda ja et ta räägib nii palju juba. Tagasi jõudsime farmi õhtul 6 ajal. Mina ja Halliki läksime Eurovisooni vaatama ja olime netis ja magama läksin enda kohta väga hilja õhtul.Esmaspäeval oli siis vihma tõttu jälle lühem päev, mille üle ma õnnelik olin sest me Triinuga tegime vee ja tee päeva, siis pikalt õunte korjamine oleks kogu energia ära võtnud.Peale tööd tegin järgmiseks päevaks lõuna ära, koristasin, magasin ja käisin jalutamas. Kuna internet on siin kallis ja läheb suht kiiresti siis teen eraldi postituse piltidest, kui kuskil tasuta wifi on.

No comments:

Post a Comment